Kõnekunst. Hääldamine ja kõneharjutused. Oberländeri meetod

Aleksander Trilljärve teos „Kõnekunst. Hääldamine ja kõneharjutused. Oberländeri meetod“ on 1930. aastatel ilmunud põhjalik käsiraamat, mis keskendub selge ja väljendusrikka kõneoskuse kujundamisele. Raamat on üles ehitatud metoodiliselt, lähtudes Saksa fonopedagoogi Oberländeri meetodist, mis rõhutab häälduslihaste teadlikku treenimist ja hingamistehnika valdamist. Trilljärv kohandab meetodi eesti keele vajadustele, käsitledes häälikute õigete akustiliste omaduste saavutamist, kõne meloodiat ning diktsiooni täpsustamist. Teos on mõeldud ennekõike kõneõpetuse huvilistele – õpetajatele, näitlejatele, oraatoritele ja teistele, kelle töö nõuab suulise väljenduse kõrget taset.

Raamatu praktiline osa sisaldab harjutusi hingamistehnika arendamiseks, kõneelundite liikuvuse ja vastupidavuse suurendamiseks ning selge häälduse kujundamiseks. Trilljärv rõhutab, et kõnekunst ei ole pelgalt loomulik and, vaid distsipliin, mida saab teadlikult arendada harjutuste kaudu. Suurt rõhku pannakse ka rütmile, kõnetempole ja intonatsioonile, mis moodustavad suulise väljenduse elava ja veenva sisu. Teoses leidub mitmeid eesti keelele kohandatud näiteid, mis võimaldavad lugejal siduda teoreetilise osa praktiliste oskustega. Ühtlasi puudutab autor ka kõnehäirete vältimist ja korrigeerimist läbi regulaarse harjutamise ning teadliku häälekasutuse.

Aleksander Trilljärv (1885–1945) oli Eesti näitleja, lavastaja ja teatripedagoog, kelle tegevus jättis märgatava jälje kõne- ja lavakultuuri arengusse Eestis. Ta oli seotud nii lavakunsti kui ka haridustööga, olles üks esimesi, kes Eestis süsteemselt kõnetehnika õpetamisele keskendus. Tema teos põhineb toonaste Euroopa kõneõpetuse teooriate tundmisel, kuid on samal ajal suunatud eesti kultuuri ja keele eripäradele. „Kõnekunst“ ilmus kirjastuse Raudam väljaandel ning kuulub varajaste eesti keeles kirjutatud kõneõpetusalaste teoste hulka, millel on püsiv väärtus ka hilisemate kõne- ja hääldusõpetuste kontekstis.