Puulõikekunstist

Aleksander Tassa teos „Puulõikekunstist” on põhjalik sissevaade graafikakunsti ajalukku, kus autor keskendub eelkõige vanematele eesti kirjanduses leiduvatele illustratsioonidele. Raamatusse kogutud materjal pärineb suuresti Suurele Isamaasõjale eelnenud perioodist ning pakub ülevaadet puulõike traditsioonidest, kujundusvõtetest ja nende rakendamisest trükikunstis. Teos on väärtuslik allikas neile, kes tunnevad huvi graafika arengu ja trükikultuuri ajaloo vastu, sest see näitab, kuidas puulõige on olnud tihedalt seotud nii raamatu kui ka visuaalse kujutamise praktikaga.

Autor käsitleb puulõiget mitte ainult kunstilise väljendusvahendina, vaid ka praktilise trükitehnika osana, mis kujundas pikalt trükisõna ja pildilise materjali levikut. Raamatus on tähelepanu pööratud illustratsioonide esteetilisele väärtusele, nende sümboolikale ning seostele laiemas kunstilises ja kultuurilises kontekstis. Kuna tegemist on ajaloolise materjaliga, pakub see lugejale võimaluse näha, milliseid visuaalseid lahendusi kasutati varasemas kirjanduses ning kuidas need peegeldasid oma aja esteetikat ja väärtushinnanguid.

Aleksander Tassa (1882–1955) oli eesti kunstnik, graafik ja kunstiteadlane, kelle panus eesti kunstikultuuri arengusse oli märkimisväärne. Ta oli Eesti Rahva Muuseumi asutajaliige ja töötas seal mitmes juhtivas ametis, panustades rahvakunsti ja kultuuripärandi kogumisse ja uurimisse. Tassa tegeles nii loomingulise tegevuse kui ka kunstialase publitsistikaga, pidades oluliseks eesti kunsti ajaloo talletamist ja populariseerimist. Tema raamat „Puulõikekunstist” on ehe näide tema huvist graafika ja trükikunsti vastu, olles ühtaegu teaduslik käsitlus ja kultuurilooline mälestusmärk.