Kui seda metsa ees oleks. Luulekogu

„Kui seda metsa ees oleks” on Aleksander Suumani luulekogu, mis eristub tema varasemast loomingust senisest teravama ja grotesksema tooniga. Autor kasutab aforistlikku väljenduslaadi ning suunab oma tähelepanu elu ja kunsti nähtuste kriitilisele jälgimisele. Tekstidesse põimub iroonia, mis muudab need ühtaegu mänguliseks ja sügavaks. Paljud luuletused on kirjutatud nii, et nende tegelik sõnum jääb peidetuks otsekui jäämäe varjatud osa, jättes lugejale ruumi tõlgendusteks ja sisekaemuseks. Kogu loob seeläbi mitmekihilise lugemiselamuse, kus vahetu huumor ja mõtte sügavus põimuvad.

Raamatus väljendub Suumani oskus ühendada poeetiline keel ühiskondliku tundlikkusega. Tema luuletustes on tunda nii argielu detailide täpseid peegeldusi kui ka üldisemaid kultuuri- ja kunstikriitilisi noote. Iroonia kaudu saab luuletaja kommenteerida olukordi, mis muidu võiksid tunduda liiga tõsised või raskepärased. Luulekogu tervikut iseloomustab teatav mängulisus, mis avardab eesti luule väljendusvõimalusi ning annab aimu Suumani loomingulise küpsuse uutmoodi avaldumisest. See on teos, mis nõuab lugejalt süvenemist, ent pakub vastutasuks äratundmishetki ja ootamatuid seoseid.

Aleksander Suuman (1927–2003) oli eesti luuletaja, proosakirjanik ja kunstnik, keda peetakse üheks 20. sajandi teise poole eesti luule omanäolisemaks hääleks. Tema loomingus ühinevad poeetiline tundlikkus, intellektuaalne mäng ja sügav huumor. Suuman tegutses ka maalikunstnikuna ning tema loominguline mitmekesisus mõjutas tugevalt tema poeetilist stiili. Ta kuulus 1960. aastatel esile kerkinud uuenduslike autorite hulka, kelle luule avardas eesti kirjanduse temaatikat ja keelekasutust. „Kui seda metsa ees oleks” peegeldab Suumani küpsemat perioodi, kus iroonia ja aforistlikkus on omandanud keskse koha tema luules.