Suurupi aare. Romaan keskmisele ja vanemale koolieale

Aleksander Lippu romaan „Suurupi aare“ viib lugeja seiklusterohkesse loosse, mille keskmes on Oktoobrirevolutsiooni eelõhtul Eestisse peidetud saladuslik aare. Lugu avaneb noortele lugejatele mõeldud vormis, pakkudes põnevust ja ootamatuid pöördeid, samal ajal kui tegelased satuvad otsingutel üha uutesse olukordadesse. Algusest peale saadab sündmustikku pingestatus: kuskil Suurupi kandis on peidus midagi väärtuslikku ning selle leidmiseks tuleb astuda mitmeid samme, lahendada küsimusi ja ületada takistusi. Aare ise muutub sümboliks, mis toob kokku erinevaid tegelasi ja ajendeid, olgu nendeks ahnus, uudishimu või seiklushimu.

Tegevus ei piirdu koduse Eestiga, vaid viib tegelased ka laiemale areenile. Aarde otsingud juhivad neid teistesse maadesse ja ka kaugetele maailmameredele, kus ootavad ees uued katsumused. Nii põimuvad romaanis kodumaine paigatruu olustik ja rahvusvahelised seiklused. See laiahaardeline sündmustik loob noorele lugejale avara maailmapildi, kus tuttav ja võõras põimuvad üheks tervikuks. Põnevate juhtumuste kaudu kerkivad esile ka väärtused – julgus, leidlikkus ja sõprus –, mis annavad loole sügavama mõõtme ja muudavad selle enamaks kui pelgalt aardejutu.

Aleksander Lipp (1915–1999) oli eesti lastekirjanik, kelle loomingus on olulisel kohal seiklusjutud ja ajaloolise taustaga lood. Ta kirjutas teoseid peamiselt kooliealistele lastele ja noortele, sidudes neis põneva tegevustiku ja hariva tausta. Lipp töötas õpetajana ning tundis hästi koolinoorte huvisid, mida ta oma loomingus oskas osavalt arvestada. Tema raamatutes on sageli kesksel kohal noorte ettevõtlikkus, seiklushimu ja õiglustunne, mis loovad samastumisvõimaluse erinevate põlvkondade lugejatele. „Suurupi aare“ kuulub tema tuntumate noorsooromaanide hulka, kandes endas nii ajaloolist kui ka seikluslikku mõõdet.