Eesti rahvamänge

Aleksander Kalamehe koostatud kogumik „Eesti rahvamänge“ on väärtuslik ülevaade traditsioonilistest mängudest, mis on olnud osa eesti rahvakultuurist aastasadu. Teos koondab nii laste kui täiskasvanute mänge, mida on mängitud eri Eesti piirkondades, ning pakub selle kaudu pilguheitu rahva argisesse ja pidulikku meelelahutusse. Mängud on esitatud süstematiseeritult: eraldi on välja toodud ringmängud, pallimängud, osavusmängud ja liikumismängud, millest paljudel on lisaks lõbususele olnud ka kasvatav või kogukondlik funktsioon. Mängude juurde on lisatud kirjeldused reeglitest, osavõtjate arvust ja sageli ka geograafilisest või etnograafilisest taustast.

Kalamees ei keskendu pelgalt mängu kulgemise kirjeldusele, vaid annab ka kultuuriloolise tausta, käsitledes mängude päritolu, arengut ja tähendust rahva elus. Mängud on olnud osa kalendritavanditest, töö- ja puhkeajast, lastekasvatusest ning kogukondliku ühtekuuluvustunde kujundamisest. Teosest selgub, kuidas mängude sisu ja vorm on ajas muutunud, mõnikord lihtsustunud või teisenenud, ent säilitanud oma põhifunktsiooni: luua osadust, õpetada ja rõõmustada. Mitmed mängud on seotud loodusvaatluste, rituaalide või esivanemate uskumustega, peegeldades rahvakultuuri sügavaid kihistusi.

Aleksander Kalamees (1899–1977) oli eesti rahvapärimuse koguja ja pedagoog, kelle töö keskendus rahvamängude ja -tavade dokumenteerimisele ning säilitamisele. Tema kogumik „Eesti rahvamänge“ on tänaseni üks olulisemaid allikaid selles vallas, pakkudes nii teadlastele kui õpetajatele sisukat ja praktilist materjali. Raamat on väärtuslik mitte ainult rahvaluuleallikana, vaid ka hariduslikus ja kasvatusteaduslikus plaanis, aidates mõista mängu rolli kultuuri kandjana ja põlvkondade ühendajana.