Qāfi mõistatus

Alberto Mussa romaan „Qāfi mõistatus“ viib lugeja 7. sajandi Mekasse – linna, mis oli tollal ristteeks kaubateedele, kultuuridele ja religioonidele. Selles ajaloolises raamistikus hargneb mõrvamüsteerium, mille kese on salapärane luuletaja surm. Loo peategelane, poeet ja teadja Khalid ibn Walid, asub sündmust uurima, kasutades mitte üksnes ratsionaalseid meetodeid, vaid toetudes ka klassikalise araabia luule loogikale, keelemängule ja poeetilisele kujundile. Mussa teos on seega ühtaegu detektiivilugu, kirjanduse analüüs ja kultuuriajalooline sissevaade islami-eelsesse maailma, kus sõna vägi ja au olid elu ja surma küsimused.

Romaani ülesehitus jälgib qāfi – ehk riimi – struktuuri, sidudes iga peatüki teatud poeetilise võtmega. See ei ole juhuslik stiilivõte, vaid osa loost endast: mõistatus laheneb alles siis, kui mõistetakse selle poeetilist koodi. Teose sisu avab lugejale teadmisi klassikalisest araabia kirjandusest, suulise pärimuse struktuuridest ning hõimudevahelisest eetikasüsteemist, milles õiglus ei seisne alati süüdlase tabamises, vaid au taastamises. Vägivald, armastus, reetmine ja tarkus põimuvad loos, mille tõelise tähenduse avab keeleline mäng. Kuigi sündmustiku ajendiks on mõrv, juhib Mussa lugejat kultuuri ja mõttelaadi kaudu, mille mõistmine nõuab tähelepanelikku lugemist ja avatud meelt.

Alberto Mussa on Brasiilia kirjanik ja tõlkija, kelle loomingus põimuvad sügav huvi erinevate kultuuride, mütoloogia ja kriminaalproosa vastu. Ta on tuntud oma katsetusliku stiili poolest ning „Qāfi mõistatus“ kuulub tema „Araabia mõrvalugude“ sarja, milles iga osa käsitleb mõrva erinevas islami kultuuriloolises kontekstis. Mussa teos ei ole pelgalt žanrikirjandus, vaid mäng tekstiga, mille kaudu tõstatatakse küsimusi identiteedist, õigusest ja sõna mõjust. Tema kirjutamisviis on tihe ja mõtestatud, sobides lugejale, kes naudib kihilist narratiivi ja kultuurilist süvitsi minekut.