Ladina-eesti-vene meditsiinisõnaraamat 2. osa

„Ladina-eesti-vene meditsiinisõnaraamat. 2. osa“ on mahukas ja süsteemne teatmeteos, mis jätkab 1980. aastatel Eestis koostatud kolmkeelse meditsiinisõnaraamatu esimest osa. Sõnaraamatu eesmärk on pakkuda terminoloogilist tuge meditsiinitöötajatele, farmatseudile, tõlkijatele ja teistele erialaspetsialistidele, kelle töös on vajalik ladina keele kasutus, ning selle suhe eesti ja vene vastetega. Ladina keel säilitab tänapäevani olulise rolli meditsiiniterminoloogias, olles paljude mõistete aluseks anatoomias, diagnoosides ja ravimite nimetustes. Teose teine osa sisaldab järgmisi tähestikujärgseid lõike ning ulatub terminite loetelus edasi sealt, kus esimene osa pooleli jäi.

Sõnaraamat pakub igale ladinakeelsele märksõnale eesti- ja venekeelse vaste, samuti sageli grammatilist infot nagu sõnaliik, käändevormid ning paljudel juhtudel ka lühikesed seletused või kontekstitäpsustused. Koostamisel on järgitud tollaseid rahvusvahelisi standardeid ning meditsiiniterminoloogia täpsust ja järjepidevust. Sõnavara hõlmab muu hulgas anatoomilisi mõisteid, patoloogilisi seisundeid, protseduure, farmakoloogilisi aineid ning haigusseisundite klassifikatsioone. Teose ülesehitus on sisutihe ja funktsionaalne – see ei ole mõeldud lugemiseks, vaid kui töövahend praktiliseks kasutuseks meditsiini igapäevases töös või õppimisel. Sõnaraamat toetab ka teadustekstide lugemist, dokumentide tõlkimist ning akadeemilist kirjutamist.

„Ladina-eesti-vene meditsiinisõnaraamat“ on koostatud Eesti meditsiinikeele spetsialistide ja keeletoimetajate koostöös ning ilmus kirjastuse Valgus väljaandena, kes tol ajal avaldas suure osa Eesti NSV teadus- ja õppekirjandusest. Teos on ajastutruu näide normeeritud keelekasutusest ja mõistetekesksest lähenemisest, mis oli iseloomulik nõukogude perioodi terminoloogilisele tööle. Kuigi tänapäeval on osa terminoloogiast muutunud või täpsustunud, säilitab see sõnaraamat oma väärtuse ajaloolise ja keelelise allikana, peegeldades, millist keele- ja teadusruumi kasutati 20. sajandi teisel poolel meditsiiniõppes ja -töös Eestis. See on jätkuvalt abiks neile, kes puutuvad kokku ladinakeelsete terminite tõlgendamise või tõlkimisega kolmes keeles.