Kui jumalad nutsid

Albert Uustulndi romaan „Kui jumalad nutsid“ toob lugejani Teise maailmasõja esimeste päevade sündmused Läänemerel. Teose alguses uputab Nõukogude lennuvägi Eesti purjeka „Linda“, mille ahtrisse oli heisatud sinimustvalge lipp. Pääsenud kapten ja tüürimees leiavad peagi end Soome salaluure teenistusest, tegutsedes mõlemal pool Soome lahte. Juba algusest peale on romaanis tunda pingeid ja dramaatilisi pöördeid, mille kaudu avatakse sõjaolukorra ebakindlust ja inimeste sisemist vaprust.

Seikluste käigus liituvad luuretegevusega ka Felseni saare vanad kaptenid ning kohalikud koolilapsed, kelle abiga õnnestub uputada mitu vaenlase tankerilaeva. Nii kujuneb loo teljeks merel toimuv võitlus, kus olulist rolli mängivad ka lihtsad inimesed, kes annavad oma panuse suuremate jõudude vastasseisus. Uustulnd seob realistliku sõjakeskkonna ja seiklusliku jutustamislaadi, luues pildi, kus argielu ja kangelaslikkus põimuvad ning kus iga samm võib olla eluohtlik.

Albert Uustulnd on tuntud eesti mereromaanide autor, kelle loomingus kohtuvad mereelu detailne tundmine ja ajaloolised teemad. Tema raamatutes peegelduvad nii kalurite, meremeeste kui ka väikeste saarte elanike lood, mis annavad elava sissevaate rannakogukondade ellu. „Kui jumalad nutsid“ paigutub autori loomingu seikluslikumasse ossa, sidudes ajaloolise tausta lugejat haarava süžeega. See teos näitab Uustulndi oskust põimida rahvuslikke ja ajaloolisi teemasid pingelise tegevustikuga, mis hoiab lugejat kogu loo vältel kaasas.