Külm nahk 1. osa

Albert Sánchez Piñoli romaan „Külm nahk” viib lugeja inimtühjale saarele Lõunamere ääres, kuhu saabub endine Iiri vabadusvõitleja, et asuda tööle ilmajaama vaatlejana. Saarel elab vaid vaikne ja eraldunud majakavaht, kes ei paista uustulnukast kuigivõrd huvitatud. Esialgne rahu muutub kiiresti ohuks, kui peategelane avastab, et öösiti ründavad saart merest saabuvad kummalised olendid – mitte päris loomad, ent kindlasti mitte ka inimesed. Nii saab alguse lugu, kus ellujäämine, hirm ja võõra mõistmine põimuvad eksistentsiaalsete küsimustega inimsuse ja piiriüleste kogemuste kohta.

Romaan ühendab psühholoogilise põnevuse, ulme ja sümbolismi, luues atmosfääri, milles reaalsus ja luupainajaid meenutavad öised stseenid sulanduvad ühte. Olendite vastu peetav kaitsemuudab kiiresti rutiinseks ning peategelase suhe majakavahiga nihkub vaenulikkusest sõltuvuseni. Oluliseks pöördepunktiks kujuneb aga ühe olendi, naissoost olendi, ellujäämine ja tema roll peategelase maailmapildi murendamisel. Lugu ei paku lihtsaid seletusi, vaid esitab küsimusi inimliku hirmu, võõristuse ja empaatia kohta. See on teos, kus pingeline tegevustik teenib sisekaemust ja paneb lugeja pidevalt kahtlema moraali ja normaalsuse piirides.

Albert Sánchez Piñol (sündinud 1965) on Kataloonia kirjanik ja antropoloog, kes kirjutab katalaani keeles. „Külm nahk” („La pell freda”) oli tema läbimurdeteos, mis tõlgiti kiiresti paljudesse keeltesse ja pälvis rahvusvahelist tunnustust. Autor on õppinud Aafrika kultuure ning see antropoloogiline taust kajastub ka tema ilukirjanduses – huvis võõra ja tundmatu vastu ning püüdedes mõista piiripealseid kogemusi. Tema loomingut iseloomustab tugev sümbolism, allasurutud psühholoogiline pinge ja keeleline täpsus, mis teevad temast eripärase hääle nüüdisaegses Euroopa kirjanduses.