Lõhutud nukk

Albert Lihhanovi „Lõhutud nukk“ on sügavalt sotsiaalne ja emotsionaalselt laetud jutustus, mis käsitleb lapsepõlve haavatavust ning täiskasvanute vastutust laste ees. Teose keskmes on tüdruk nimega Masja, kelle elu kujuneb keeruliseks pärast seda, kui ta satub hoolimatuse ja ükskõiksuse ohvriks nii oma lähedaste kui ka ühiskonna poolt. Masja saatus peegeldab laiemalt olukorda, kus lapsed jäävad ilma armastusest, toetusest ja mõistmisest, sattudes süüdimatult maailma, mida nad ise kujundada ei saa. Lihhanov ei käsitle juhtumit üksikuna, vaid kui osa laiemast nähtusest, kus süsteemne hoolimatus võib viia lapse traagilise murdumiseni.

Romaan on kirjutatud realistlikus ja otsekoheses laadis, vältides sentimentaalsust, ent säilitades sügava empaatia tegelaste suhtes. Lugeja viiakse samm-sammult läbi Masja elusündmuste, kus iga uus pettumus või alandus viib teda aina kaugemale lapsele omasest usaldusest ja turvatundest. Lihhanov uurib osavalt, kuidas perekond, kool, sotsiaalasutused ja juhuslikud täiskasvanud suudavad kas toetada või murda lapse arengut. Sõna „nukk“ raamatu pealkirjas muutub tähenduslikuks — Masja on nagu mänguasi, millega teised ümber käivad ilma mõistmata, et temas on elu, tunded ja väärikus. Lugu ei ole lihtne ega lohutuslik, kuid see kutsub üles mõtlema, tegutsema ja märkama.

Albert Lihhanov (1935–2021) oli vene kirjanik ja ühiskonnategelane, kes pühendas suure osa oma loomingust laste ja noorte probleemidele. Tema teosed keskenduvad sageli sotsiaalselt valusatele teemadele, tuues esile psühholoogilise sügavuse ja eetilise mõõtme. „Lõhutud nukk“ kuulub tema olulisemate ühiskonnakriitiliste teoste hulka, olles ilmunud eesti keeles juba varasemalt ning nüüd taas välja antud. Lihhanov on pälvinud mitmeid tunnustusi nii kirjandusliku kui sotsiaalse panuse eest, jäädes autoriks, kes andis hääle neile, kelle oma sageli ei kuulda — lastele keerulistes oludes.