Nimed marmortahvlil

„Nimed marmortahvlil” on Albert Kivikase romaan, mis kujutab Vabadussõja päevil kooliõpilastest vabatahtlike saatust. Teose keskmes on noormees Henn Ahas, kelle kaudu avaneb lugejale terviklik pilt noore inimese kõhklustest ja otsingutest ajal, mil ühiskonda lõhestasid vastandlikud ideoloogiad. Raamat toob esile, kuidas rahvuslikud ideaalid ja sotsialistlikud vaated sattusid vastamisi, ning näitab, millise surve all pidid noored tegema oma valikuid. Võitlus ei käi üksnes rindel, vaid ka iga tegelase sisemaailmas, kus isiklikud kahtlused ja veendumused peavad leidma tee otsusteks.

Romaani tugevuseks on selle ajalooline taust ja psühholoogiline sügavus. Kivikas seob lahingustseenid igapäevaste kogemuste ja tunnetega, mis annavad edasi, kuidas sõda mõjutas noorte inimeste elu ja mõtteviisi. Teos ei heroiseeri Vabadussõda üheplaaniliselt, vaid püüab mõista erinevaid positsioone ja nende tagamaid. See muudab loo mitmetahuliseks, pakkudes lugejale võimalust mõista nii rahvusliku eneseteadvuse kujunemist kui ka ideoloogiliste valikute keerukust. „Nimed marmortahvlil” on jäänud eesti kirjandusloos oluliseks verstapostiks, olles üks väheseid teoseid, mis kujutab Vabadussõda niivõrd otseselt ja isiklikult.

Albert Kivikas (1898–1978) oli eesti kirjanik ja ajakirjanik, kelle loomingusse kuuluvad nii romaanid, novellid kui ka publitsistika. Ta alustas kirjanduslikku tegevust 1920. aastatel ning pälvis tähelepanu oma ühiskonnakriitiliste ja realistlike teostega. „Nimed marmortahvlil” on tema tuntuim romaan, mis ilmus esmakordselt 1936. aastal ja sai kiiresti klassikaliseks tekstiks eesti kirjanduses. Kivikas tegutses ka ajakirjanikuna, olles seotud mitmete väljaannetega, ning tema töödes kajastub sügav huvi Eesti ajalooliste ja ühiskondlike protsesside vastu. Paguluses jätkas ta kirjutamist ja avaldamist, jäädes oluliseks hääleks eesti kultuuriloos.