Murrang

„Murrang” on Albert Kivika romaan, mis keskendub 1919. aasta maareformi tagajärgedele Eesti ühiskonnas. Teos kujutab, kuidas mõisate võõrandamine ja uute põhimõtete kehtestamine maa jagamisel lõid täiesti uue sotsiaalse kihi – asunikud. Romaanis on tähelepanu suunatud sellele, kuidas uued talud ja asunikutalud hakkasid kujundama maaelu ning kuidas reform mõjutas inimeste mõttelaadi, suhteid ja tulevikulootusi. Nii on „Murrang” kirjanduslik peegeldus ühest olulisemast hetkest Eesti ajaloos, kus ühiskondlik struktuur ja majanduslik alus muutusid pöördeliselt.

Kivikas toob lugejani nii ideelised kui ka praktilised pinged, mis maareformiga kaasnesid. Uued talude omanikud pidid õppima oma elu iseseisvalt korraldama, mis tähendas korraga nii vabadust kui ka vastutust. Romaanis tõusevad esile küsimused töö ja kohustuse tähendusest, põlvkondadevahelisest erinevusest ja uuest eneseteadvusest. Kivikas ei käsitle teemat ainult sotsiaalse protsessina, vaid näitab seda inimeste igapäevaelu kaudu – kuidas maa saamine muutis suhtumist töösse, kuidas see kujundas uusi perekondlikke suhteid ning kuidas rahvuslik identiteet kinnistus maa kaudu. „Murrang” avab selle olulise ajaloolise sündmuse isiklikus ja emotsionaalses plaanis.

Albert Kivikas (1898–1978) oli eesti kirjanik ja ajakirjanik, kes pälvis tuntuse nii romaanide, novellide kui ka publitsistikaga. Tema loomingut iseloomustab sotsiaalsete protsesside ja rahvuslike teemade käsitlemine realistliku kujutuse kaudu. Tuntuse tõi talle eelkõige romaan „Nimed marmortahvlil”, mis kujutab Vabadussõda, kuid ka „Murrang” on jäänud eesti kirjandusloos oluliseks teoseks, kuna kajastab maareformi tähendust rahvuslikus arengus. Paguluses jätkas Kivikas kirjutamist ja toimetas ajakirju, olles eesti kultuurielu aktiivne edendaja. Tema teosed annavad väärtusliku pildi Eesti ühiskonna kujunemise võtmemomentidest.