De Cock ja vaikse surma vennad

Albert Cornelis Baantjeri kriminaalromaan „De Cock ja vaikse surma vennad“ viib lugeja taas Amsterdami hämaratesse tagatubadesse, kus töötavad detektiiv De Cock ja tema ustav kolleeg Vledder. Seekordse juhtumi muudab erakordselt salapäraseks rida kummalisi surmasid, kus mehed ja naised heidavad end paarikaupa samasse linna kanaliossa. Politsei kõrgem juhtkond püüab juhtumeid kiiresti enesetappudeks tembeldada, sest vägivalla märke ei paista, ent De Cock ei lepi pealiskaudsete selgitustega ning kaevub sündmustesse sügavamalt.

Juhtlõngad viivad uurijad ühe religioosse rühmituseni, mille rahulik ja vaga kuvand varjab hoopis teistsuguseid motiive – rahaahnust, ihade rahuldamist ja manipulatsiooni. Tegu on sektiga, kus usu nime all tegeletakse asjadega, mis ei sobi kokku ei seaduse ega moraaliga. De Cocki teekond viib teda lisaks usuühingule ka Amsterdami Punaste Laternate kvartalisse, kus ta kohtub jutukate prostituutide ja võltside pühameestega. Erilise värvingu lisab loole ka Blond Daam, kelle salapärane kohalolu mõjutab detektiivi rohkem, kui ta esialgu tunnistada tahab.

Albert Cornelis Baantjer (1923–2010) oli Hollandi kriminaalkirjanik ja endine politseiuurija, kelle De Cocki-lugude sari saavutas kodumaal ja rahvusvaheliselt suure populaarsuse. Tema romaanid on tuntud selge ülesehituse, inimliku huumori ja elulähedaste karakterite poolest. De Cock, kelle nimi hääldub kontrastselt kirjutusviisile, on kujunenud sarja keskseks kujudeks – tasakaalukas, kahtlev ja sihikindel uurija, kellele ei jää midagi märkamata. Baantjeri lood ühendavad klassikalise krimiloo elemendid ning omapärase linnaõhustiku, mis muudab iga juhtumi kordumatuks ja meeldejäävaks.