Raamat minu emast

Albert Coheni raamat „Minu emast” on intiimne ja tundlik autobiograafiline jutustus, mis keskendub autori ja tema ema vahelisele suhtele. Teos on kirjutatud 1950. aastatel, kuid selle sõnum on universaalne ja ajatult kõnekas – ema armastus ja poja tänutunne, mida sageli osatakse täielikult hinnata alles kaotuse järel. Raamatus põimuvad detailirohked mälestused lapsepõlvest, argised hetked ja väikesed konfliktid, millest on hiljem saanud sügava kahetsuse allikas. Iga peatükk kannab endas nii igatsust kui ka austust, andes edasi mõtte, et emade surematus kestab poegade mälestustes ja sõnades.

Teos ei piirdu pelgalt perekondliku sideme kirjeldamisega, vaid avab lugejale ka laiemat inimlikku mõõdet. Autor paneb mõtlema, kui habras ja samas oluline on side vanemate ja laste vahel. Ema kuju on Coheni jutustuses kogu aeg kohal, ta ilmub nii mälestustes kui ka kujutluspiltides, olles ühtaegu nii hellitav kui ka korraks pahandav, kuid alati tingimusteta armastav. Raamatu keelekasutus on lihvitud ja peen, mis loob mälestustele poeetilise mõõtme ning annab neile püsiva tähenduse. See on ühtaegu austusavaldus ja mälestusmärk, milles isiklik kogemus omandab universaalse kõlapinna.

Albert Cohen (1895–1981) oli Šveitsi prantsuskeelne kirjanik, kelle loomingus põimuvad autobiograafilised elemendid ja filosoofilised arutlused. Ta sündis Korful, kasvas üles Marseille’s ning õppis hiljem Genfis. Cohen on tuntud peamiselt oma suurromaanide poolest, milles käsitleb armastuse, identiteedi ja juudi päritolu teemasid. Tema teoseid iseloomustab keeleline elegants ja psühholoogiline sügavus. „Raamat minu emast” on tema loomingus eriline just oma siiruse ja intiimsuse tõttu, pakkudes lugejale vahetu sissevaate autori isiklikku maailma ja südamikku puudutavasse mälestustöösse.