Alatskivi. Turismijuht

„Alatskivi. Turismijuht“ on 1960. aastate keskpaigas ilmunud praktiline ja informatiivne käsiraamat, mille eesmärk on tutvustada Alatskivi piirkonda kui kultuuri- ja looduspärandi sihtkohta. Väljaanne kuulub oma aja tüüpiliste turismijuhtide hulka, pakkudes lugejale nii ajaloolist taustainfot, arhitektuurikirjeldusi kui ka viiteid looduskaunitele kohtadele ja kohalikule eluolule. Kesksel kohal on Alatskivi loss – uusgooti stiilis rajatis, mis on piirkonna tunnusobjekt ning seotud nii baltisaksa mõisakultuuri kui ka Eesti rahvusliku pärandi kihistustega. Turismijuht pakub ülevaate lossi ajaloost, selle omanikest ja hilisemast kasutusest, andes samas ka suuniseid, kuidas piirkonda külastada ja mida tähele panna.

Raamatus on esitatud Alatskivi ümbruse vaatamisväärsused temaatiliste lõikudena: siia kuuluvad loodusobjektid nagu Peipsi järve ääres asuvad liivarannad, metsad ja matkarajad, samuti ajaloolised hooned, kalmistud ja mälestusmärgid. Olulisel kohal on piirkonna seosed kirjanik Juhan Liiviga, kelle sünnikoht ja elulugu on käsitluses eraldi välja toodud. Käsiraamat ei keskendu ainult faktide esitamisele, vaid soovib lugejat suunata märkama maastiku ja kultuuri seoseid, ärgitades matkama ja kohaliku pärandiga tutvuma. Teksti saadavad skeemid, marsruudikirjeldused ja soovitused, mis peegeldavad toonast lähenemist siseturismile – hariv, süsteemne ja mõõdukalt patriootiline.

„Alatskivi. Turismijuht“ on näide nõukogudeaegsest regionaalturismi propageerimisest, kus kohalike paikade väärtustamine toimus läbi ajaloo, loodushoiu ja kultuurimälu prisma. Kuigi väljaanne järgib oma ajale iseloomulikku faktirohket ja kohati kuivavõitu stiili, pakub see väärtuslikku sissevaadet nii 20. sajandi keskpaiga turismipraktikatesse kui ka Alatskivi kui paiga enesekuvandisse. Tänapäeval on teos väärtuslik eelkõige kui dokument oma ajast, milles peegeldub huvi kodukoha tundmaõppimise ja rahvapärandi säilitamise vastu.