Ma suudan hüpata üle lompide

“Ma suudan hüpata üle lompide” on Austraalia kirjaniku Alan Marshalli autobiograafiline teos, mis avab tema lapsepõlveelu maalises kodus. Raamatus kirjeldab autor oma pere vaesemat, ent ühtehoidvat ja rõõmsameelset kodu ning ümbritsevat loodust, mille kaudu avaneb lugejale Austraalia maastike ja eluolu omapära. Lugu ei piirdu vaid mälestuste idülliga, vaid toob esile ka raskused, millega poiss pidi silmitsi seisma pärast raske haiguse läbielamist. Lastehalvatus jättis talle liikumispuude, ent raamat ei ole nukker kannatuste kirjeldus, vaid ehe tunnistus visadusest ja elurõõmust.

Marshall meenutab, kuidas ta pärast pikka haiglas viibimist õppis karkude abil uuesti liikuma. Tahtejõu ja sihikindla harjutamisega suutis ta mitte ainult iseseisvalt kõndida, vaid ka ujuda ja hiljem isegi ratsutada. Nende saavutuste kõrval jutustab ta ka sõpradest, tuttavatest ja perest, kes teda toetasid. Eriti eredalt tõstab autor esile oma isa kuju, kes andis talle alati julgust ja õpetas eluraskustele vastu astuma. Raamatu peatükid on täidetud soojade, inimlikult lähedaste pildikestega, mis loovad tervikuna lootusrikka ja elurõõmsa meeleolu. Teos on ühtaegu kasvulugu ja tunnistus inimese võimest raskusi ületada.

Alan Marshall (1902–1984) oli Austraalia kirjanik ja ajakirjanik, kes sai tuntuks eelkõige oma autobiograafilise romaaniga “I Can Jump Puddles” (1948), mille eest ta pälvis rahvusvahelist tunnustust. Lapsehalvatus jättis talle püsiva liikumispuude, kuid see ei takistanud teda elamast aktiivset ja loovat elu. Marshalli looming on kantud sügavast inimlikkusest, huumorist ja empaatiast, mille kaudu ta oskas keerulisi teemasid esitada sooja ja eluterve pilguga. Tema teosed, sealhulgas mälestuslik “Ma suudan hüpata üle lompide”, on inspireerinud paljusid lugejaid üle maailma kui lood vastupidavusest ja julgusest.