Ja väntab härg. Pamflette

Ja väntab härg. Pamflette on Aksel Tamme esseekogumik, mis põhineb autori Vikerraadios kõlanud saatesarjal Idaekspress ning koondab arutelud Venemaa ja vene tegelikkuse üle. Raamatu tekstid võtavad raadios kõneldud jutud uuesti ette, täiendavad neid tagantjärele tehtud tähelepanekute ja märkustega ning proovivad mõtestada ideoloogilise surve all elatud aega. Kogumiku keskne kujund härja väntamine osutab sellele, kuidas inimene sunnib end vastama etteantud normidele, kohandab oma käitumist ja mõtlemist ning harjub olukorraga, mida ta tegelikult õigeks ei pea. Nii moodustub vaade argisele kohanemisele, mis ei ole suurte loosungite, vaid väikeste järeleandmiste rida.

Tekstid on pamfleti ja mälestusliku publitsistika piirimail: autor kombineerib isiklikke meenutusi, tähelepanekuid kultuurielust ja poliitilisest argipäevast ning üldistusi selle kohta, kuidas võim püüab inimesi vormida. Juttu tuleb deformatsioonist, enese koolutamisest etteantud mustri järgi ja ideoloogilistest sundlahendustest, mis ulatuvad ametlikest kampaaniatest kuni vaiksete enesetsensuuri harjumusteni. Samal ajal libiseb pilk ka mineviku edasi elamisse uues ajas, viidates sellele, kuidas nõukogude aja mõtteviis ja käitumismustrid ei kao üleöö. Lühikesed, kõneles stiilis kirjutatud palad teevad kogumikust teksti, mida saab lugeda nii ajastu ilmestajana kui ka aruteluna selle üle, kuidas igapäevane kogemus ideoloogiaga läbi põimub.

Aksel Tamm on kirjanduskriitik ja publitsist, kes on tegutsenud pikaajaliselt nii kirjastustes kui kultuuriajakirjanduses ning olnud eesti nüüdiskirjanduse ja kirjanduselu terane jälgija. Enne Ja väntab härga on ta avaldanud esseistlikke elupilte ning hiljem jätkanud samal rajal tsensuuri ja keelamise lugusid käsitleva kogumikuga. Ja väntab härg sobitub sellesse ritta kui raamat, kus kriitiline pilk ideoloogiale ja võimusuhetele on tihedalt seotud konkreetsete meenutuste ja kogemustega, pakkudes sissevaadet sellesse, kuidas kultuuritöötaja ja ajakirjanik tajus oma aega nii ametliku retoorika sees kui ääremärkmetes.