Faasan. Jutustusi ja novelle. Arm

Aksel Bakuntsi kogumik „Faasan. Jutustusi ja novelle. Arm“ sisaldab valiku autori lühivormilist proosat, mis on tugevalt juurdunud Armeenia maastikku, rahvatraditsioonidesse ja sisemiselt rahutu inimese vaimsesse maailma. Tekstide fookus on sageli lihtsal, maa ja mägedega seotud inimesel, kelle elus saavad määravaks loodus, saatus ja vaikivad, kuid sügavad tunded. Bakuntsi lühijutud on kujunditihedad, nappide vahenditega kirjutatud, ent emotsionaalselt mõjuvad. Need kannavad endas nii armastust kui ka kaotust, rõõmu kui ka traagikat, kuid ei tõtta andma vastuseid — pigem loovad nad pingestatud, poeetilise õhkkonna, milles on tunda elu habrast ilu.

Kogumiku nimilugu „Faasan“ on üks Bakuntsi tuntumaid tekste, milles kohtuvad looduse kirjeldamise meisterlikkus ja inimloomuse kujutamine sümboolsel tasandil. Faasan kui motiiv tähistab ühtaegu ilu ja kaduvust, vabaduseiha ja surmaeelaimdust. Jutustuses „Arm“ tuuakse esile inimsuhete keerukus, vaikivate tunnete tähendus ja sisemine kompass, mis inimest tema valikutes juhib. Mitmes loos on keskne sisemine pinge — tegelased on sageli kas kõhklevad, piineldes oma tunnete ja kohustuste vahel, või vaikivalt otsusekindlad, leppides saatusega väärikalt. Bakunts ei kirjuta moraalitundeid esile kutsudes, vaid avab olukordi, milles elu ise hakkab kõnelema omaenda reeglite järgi.

Aksel Bakunts (1899–1937) oli armeenia proosakirjanik, kes saavutas tunnustuse oma tundliku, kujundirikka ja sügavalt humanistliku loominguga. Ta õppis nii agronoomiat kui ka kirjandust, töötas eri ametites ning sai 1930ndatel osaks nõukogude repressioonidest, mis viisid tema hukkamiseni. Tema loomingus on tunda looduse ja inimese tihedat sidet, sotsiaalset tundlikkust ning traagilise ilu tajumist. Eesti keeles ilmunud kogumik annab hea ülevaate tema novellide mitmekihilisusest ja kultuurilisest omapärast, jäädes ajatu lugemisvarana kõigile, kes hindavad vaikset, kuid sügavat proosat.