Akadeemia 7/1989

Väljaanne koondab eri autorite kirjutisi, mis käsitlevad poliitikat, kultuuri, teadust ja kunsti. Hillar Randalu artikkel „Eesti iseseisvumise astmed” vaatleb riikliku iseseisvuse saavutamise ja kindlustamise protsessi, Jaanus Kiili „Väikerahvaste poliitilisest ökoloogiast” analüüsib rahvusriikide toimimist rahvusvahelises kontekstis. Kaarel Liidak keskendub „Maaseaduse aastapäeval” maaelu ja seadusandluse seostele, Tiina Raitviir kirjutab Eesti inimökoloogilisest seisundist ning Abel Miroglio arutleb riikide ja etnoste piiride tähenduse üle. Bertrand Russelli tekst „Karl Marx” käsitleb marksismi rajaja ideede tausta, Vootele Vaska „Utoopia ja filosoofia” uurib utoopiliste mõtete ja filosoofilise analüüsi seoseid. Hando Runneli „Kärbsed ja kirikud” ning Laur Tamme „Luulet” toovad välja poeetilise vaate, samal ajal kui Paavo Kivine „Kangelane ja ühiskond” analüüsib kangelasfiguuri rolli sotsiaalses kontekstis.

Leo Anvelti lühitekst „Ainult” ja Henn Soonpää „Tähelepanekuid füüsikute mõtlemisviisist” toovad esile mõttevahetuse eri valdkondade vahel. Roman Jakobsoni „Verbaalne suhtlemine” uurib keele ja kommunikatsiooni mehhanisme, Huno Rätsepa „Eesti keele tekkimise lugu” annab ülevaate eesti keele kujunemisest. Hugo Lepnurme „Piiblitemaatika eesti heliloomingus” seob muusikaloo ja teoloogia, Jaan Lepajõe arvustus Elmar Järvesoo teosele „Dotsent Jaan Mets: Biography” lisab biograafilise mõõtme. Margus Laidre arvustab „Eesti Teadusliku Seltsi Rootsi Aastaraamat X 1985–1987” väljaannet. Kokkuvõtete osas on toodud ka venekeelsed tõlked ning ingliskeelne „Editorial note. Summaries”.

Numbris leidub ka Ilmar Vene esseesari „Gustave Flaubert inimesena” kolmas osa, mis pakub süvitsi minevat kirjanduslikku ja biograafilist analüüsi prantsuse realismi klassiku isiksusest ja loomingust. Autorite ja teemade mitmekesisus teeb väljaandest sisuka ja eri vaatenurki ühendava kogumiku, kus leiavad kõlapinda nii poliitilised, teaduslikud kui ka kunstilised käsitlused.