Akadeemia 4/1996

Väljaande alguses arutleb Tõnu Tender artiklis „Võru keelepruuk: keel või murre?“ lõunaeesti keele eripära ja staatuse üle, tuues välja nii lingvistilisi kui ka sotsiolingvistilisi argumente. Ruth Mirov käsitleb essees „Eepose-igatsus“ kirjanduse ja rahvaluule omavahelisi suhteid, keskendudes eepose kui žanri mõjule rahvuslikus kultuuris. Tõnno Jonuks esitab tõlke vanapõhja mütoloogilisest tekstist „Loddfafniri laul“. Hain Rebane võrdleb kirjutises „Miks edu – miks luhtumine?“ Saksa mobilisatsioonide tulemusi Eestis ja Leedus 1943. aastal, analüüsides poliitilisi ja ühiskondlikke taustu. Boris Groys mõtestab artiklis „Venemaa kui Lääne alateadvus“ Venemaa rolli ja kuvandit Euroopa kultuurilises teadvuses. Harri Haameri „Ülestõusmise tunnistajad“ pakub religioosseid ja isiklikke vaateid ülestõusmispühade tähendusele.

Tiit Aleksejevi „Piiritletud keskaeg“ vaatleb keskaja mõistet ja selle ajalisi piire ajalookirjutuses. Peeter Müürsepp seob artiklis „Kultuur matemaatikas“ matemaatilise mõtlemise kultuurilise tähenduse ja arengu. Stephen Mennell uurib kirjutises „Söögiisu tsiviliseerumine“ söömisharjumuste ja toidukultuuri muutumist sotsiaalsete protsesside mõjul. Toomas Hiio arvustab „Eesti Entsüklopeedia“ 8. köidet, hinnates selle ülesehitust, sisu ja teaduslikku taset. Rubriigis „Editorial note“ on toimetuse märkused ja kokkuvõtted, mis annavad ülevaate numbri sisust. Ian Stewart jätkab populaarteaduslikku sarja kaosematemaatikast artikliga „Kas Jumal mängib täringuid? IX“, kus tutvustatakse determinismi ja juhuslikkuse seoseid matemaatikas ja loodusteaduses.

Autorite seas on keeleteadlasi (Tender, Mirov), ajaloolasi ja ühiskonnateadlasi (Rebas, Aleksejev, Mennell), filosoofe ja kultuuriteoreetikuid (Groys, Müürsepp), vaimulikke (Haamer) ning teaduspopulariseerijaid (Stewart). Esindatud on nii Eesti kui ka rahvusvahelised autorid, mis annab numbrile interdistsiplinaarse iseloomu ja võimaldab siduda humanitaar-, sotsiaal- ja täppisteaduste käsitlusi ühtseks tervikuks.