Akadeemia 2/1996

1996. aasta veebruarikuu Akadeemia number toob lugejani eri valdkondi ühendava artiklivaliku, kus käsitletakse ühiskonnateooriat, kultuuri, ajalugu ja loodusteadust. Elvi Ulst uurib kirjutises „Eesti rahvusliku eliidi suhted omandi ja võimuga” eliidi majanduslikke ja poliitilisi hoiakuid ajaloolises kontekstis. Hannes Palang, Urmas Vessin ja Ülle Liiber esitavad uurimuse „Eesti kooliõpilaste Euroopa-kujutlusest”, mis käsitleb noorte arusaamu ja hoiakuid Euroopa suhtes. John B. Thompsoni „Jürgen Habermas ja kriitiline ühiskonnateooria. II” jätkab filosoofilist ja sotsioloogilist analüüsi. Margit Sutrop arutleb essees „Mis on fiktsioon?” kirjandusteooria ja filosoofia vaatepunktist. Märt Läänemets kirjutab artiklis „Li Bo tõlgitavus ja tõlgitamatus” hiina luuletaja loomingu vahendamise võimalustest ja piiridest, millele järgneb valik Li Bo luulet.

Juri E. Berezkini käsitlus „Ameerika ja Edela-Aasia tsivilisatsiooni eri teedest” võrdleb arheoloogilisi ja etnograafilisi materjale kahest piirkonnast. Roy A. Rappaporti „Rituaal, pühadus ja küberneetika. II” vaatleb rituaalide ja pühaduse funktsiooni süsteemiteooria valguses. Art Leete „Märkmeid Kazõmi sõjast” toob lugejani etnograafilise ja ajaloolise ülevaate hõimukonfliktist Siberis. Väitlusrubriigis on avaldatud Pentti Linkola tekstid „Rohelise liikumise sihtprogramm” ja „Metsadest ja nende hävitamisest” koos Pekka Nuorteva kommentaariga seoses nende eestikeelsete tõlgete ilmumisega. Arvustuste osas käsitleb Kaljo Villako allikapublikatsioonide sarja „Sortside saladused” esimest kolme vihikut.

Numbris on ingliskeelne „Editorial note. Summaries” ning Ian Stewarti artiklisarja „Kas Jumal mängib täringuid?: Kaosematemaatika” seitsmes osa, mis tutvustab kaose teooria põhimõtteid ja rakendusi. Väljaande mitmekülgne sisu seob ühiskondliku ja teadusliku analüüsi, ajaloolised vaated ning loovkirjanduse, pakkudes lugejale võimaluse liikuda filosoofiast loodusteaduseni ja kirjandusest etnograafiani.