Akadeemia 11/2012

2012. aasta novembrikuu ajakirja Akadeemia number algab Kadi Liis Saare teadusartikliga „Milleks meile Higgsi boson?”, mis tutvustab osakese avastamise teaduslikku tausta ja selle olulisust kaasaegses füüsikas. Kocku von Stuckradi käsitlus „Lääne esoterism” otsib integreerivat tõlgendusmudelit, mis ühendaks eri lähenemisviisid ja looks sidusa raamistiku esoteeriliste traditsioonide uurimiseks. Veronika Valk, Ivar Lubjak ja Maria Pukk esitavad ideid Tallinna Linnahalli tuleviku kohta, põimides unistuse, taju, kohandumise ja toidulaua metafoore linnaruumi arendamise mõtestamisel.

Kultuurilises osas leiab lugeja kümme luuletust Bosnia ja Hertsegoviina autorilt Sabahudin Hadžialilt ning valiku 1912. aasta anekdoote Guillaume Apollinaire’i loomingust, mis avavad omaaegset huumorit ja ühiskondlikku meelelaadi. Marianne Paimre uurib narkoproblemaatika tõusu ja mõõna Eesti trükiajakirjanduses, vaadeldes teema käsitlemise muutumist ajas ja selle seoseid ühiskondlike protsessidega. Arvustuste rubriigis kirjutab Enn Nõu Mats Burströmi teosest „Minnesgömmor” ning selle ingliskeelsest versioonist „Treasured Memories”, mis käsitleb Teise maailmasõja aegseid maetud esemeid ja nendega seotud lugusid Eestis, hinnates seda väärtusliku kultuurimälu uurimusena.

Numbri lõpetavad ingliskeelsed kokkuvõtted (Abstracts) ning järjelugu ajaloodokumentide sarjast „Mitmesuguseid kuuldusi liigub…”, mis toob lugejani teateid olukorrast Eestis aastatel 1943–1945, jõudes oma kaheksateistkümnenda osani. Väljaanne ühendab teadusliku analüüsi, kultuuri- ja arhitektuurimõtte, kirjanduse ning ajaloodokumendid, pakkudes mitmetahulist ülevaadet teemadest, mis ulatuvad fundamentaaluuringutest kuni mälu- ja pärandiküsimusteni.