Akadeemia 10/1994

„Akadeemia“ 1994. aasta kümnendas numbris leiab lugeja laia teemaderingi, mis ulatub loodus- ja täppisteadustest kuni humanitaaria ja kultuurilooliste käsitlusteni. Ajakirja avaartikkel „Inimene uusaegse füüsika maailmapildis“ (Piret Kuusk) avab arutelu inimese positsioonist teadusliku maailmakäsitluse muutustes. Endre von Ivánka käsitlus „Nimede juurest nimetamatu juurde“ uurib filosoofilisi küsimusi nimetamatu ja nimetamise kohta, samal ajal kui Pseudo-Dionysios Areopagita tekst „Müstilisest teoloogiast Timotheosele“ toob esile kristliku müstilise traditsiooni. Lisaks käsitleb Hallfredur Örn Eiríksson Islandi kultuuritraditsioone ning Jón úr Vör esitab valiku luulet.

Numbris leidub ka Rein Sepa artikkel „Laskem völval kõnelda: Mõtisklusi Völuspaa puhul“, mis analüüsib muistse põhjamaise mütoloogia tekste. Kultuuriloolisi teemasid käsitlevad Malle Salupere („Raamatuist poolaaegses Tartus“) ja Katri Lindroos („Judaistika õppetool Tartu ülikoolis 1930. aastatel“). Majanduse ja ühiskonna vaatenurka lisab Alari Purju käsitlus erastamisväärtpaberite kontseptsioonist Eestis. Arvustuste osas on esindatud Kaur Alttoa ülevaade Lübecki ja Tallinna surmatantsu kujutist käsitlevast kogumikust „Der Totentanz der Marienkirche in Lübeck und der Nikolaikirche in Reval“, milles on mitmete autorite panus. Numbri lõpetavad toimetuse märkused ja ingliskeelsed sisukokkuvõtted.

Temaatilist haaret laiendab Ernest Gellneri artikkel „Rahvused ja rahvuslus. I“, mis tõstatab rahvusluse teoreetilisi ja ajaloolisi küsimusi. Nii pakubki see ajakirjanumber mitmekülgse ülevaate teemadest, mis ühendavad filosoofilise, teoloogilise, ajaloolise ja majandusliku vaatepunkti. Autorlus on mitmekesine, hõlmates nii Eesti kui ka rahvusvahelisi teadlasi ja kultuuriloolisi autoreid, mis teeb numbrist olulise panuse 1990. aastate intellektuaalsesse mõttevahetusse Eestis.