Ajast, mis pole minevik. Õpetajate Lehe rubriigis „Kui mina olin veel väikene mees" viie aasta jooksul avaldatud tekstide paremik

Ajast, mis pole minevik on Õpetajate Lehe rubriigi Kui mina olin veel väikene mees paremik, mille on raamatusse koondanud ja toimetanud Piret Klaus ja Tiia Penjam. Viie aasta jooksul ilmunud lühikesed lapsepõlvelood olid algselt mõeldud lehelugeja meelelahutuseks, kuid kordustrükina hakkavad need moodustama terviklikumat pilti. Teksti haaval avaneb mosaiik tuntud eestlaste varasest elust, nende kodust, koolist, mängudest ja esimestest vastutust nõudvatest olukordadest. Kogumik ei paku üht suurt jutustust, vaid hulga miniatuure, mis avavad eri põlvkondade kasvamise tingimusi ja toonase argipäeva väikseid detaile, olgu tegu linnakorteri, maaelu või mõne ajaloosündmuse varju jäänud seigaga.

Raamatusse on koondatud kultuuritegelaste, ühiskonnategelaste, poliitikute, näitlejate, kunstnike, kirjanike, ajakirjanike ja teadlaste mälestused. Iga looke keskendub ühele episoodile, mille ümber kasvab üles laiem mälupilt: mõni meenutab vanemate kasvatusviise, teine kooliteed või ringitunde, kolmas mõnd kõnekaks muutunud apsu. Näiteks on sees filmimees Mati Põldre lapsepõlvemälestus pealkirjaga Minu esimene mehetegu, mis viib 1941. aasta suvesse Märjamaa kanti ja seob väikese poisi kogemuse suure ajaloosündmuse ähvardusega. Sarnased lood toetuvad konkreetsetele paikadele ja olukordadele, kuid ei püüdle suure üldistuse poole, vaid jätavad ruumi lugeja äratundmisele ja omaenda lapsepõlvega võrdlemisele.

Ajast, mis pole minevik sobib eelkõige lugejale, keda huvitab, kuidas eri elualade inimesed ise oma lapsepõlvest räägivad, ilma hilisema legendiloometa. Lühikesed tekstid võimaldavad raamatut lugeda jupphaaval, ent järjest loetuna tekib ajastulooline kiht, mis ulatub sõjaeelsetest ja sõjajärgsetest aastatest hilisemate kümnenditeni. Kogumik on samal ajal Õpetajate Lehe projekti koondportree ja väikestest kildudest kokku pandud mäluarhiiv, mis talletab nii konkreetseid kohti ja nimesid kui ka seda, kuidas oma lapsepõlve mõtestavad inimesed, kellest on hiljem saanud avalikkusele tuttavad näod.