Alla orgu ja üle jõe. Romaan aastast 1984

Alla orgu ja üle jõe. Romaan aastast 1984 viib lugeja tänapäevasesse Tartusse, kus elab noor abielupaar. Nende igapäev koosneb tööst, kodustest kohustustest ja väikestest rahamuredest, kuid samal ajal püütakse hoida alles usaldust ja lähedust. Linna tänavad, jõekallas ja ülikoolipiirkond kujunevad taustaks, millel noored proovivad leida oma kohta ühiskonnas, mis nõuab kuulekust, kuid soosib mugavust. Lugu näitab, kuidas püüdlus säilitada selge pea ja oma südametunnistus ei mahu alati lubatud piiridesse ning kuidas argine elu võib muutuda mõõdupuuks, mille najal inimene iseenda üle otsustab.

Romaanis jookseb paralleelselt Tartu linnalugu eri aegadest. Praegused jalutuskäigud ja juhuslikud vestlused avavad kihthaaval varasemaid sajandeid, milles samad tänavad, hooned ja jõgi on kandnud teistsuguseid hirme ja lootusi. Nii hakkavad noore paari mured ja valikud peegelduma varasemate põlvkondade kogemustega, rõhutades sidet üksiku elu ja laiemate ajalooliste protsesside vahel. Teos kasutab ajaloolist ainest mitte dekoratsioonina, vaid vahendina, mis aitab mõista, kuidas võim, ideoloogiad ja muutuvad ajad jätavad jälje inimeste igapäevastesse otsustesse. Historistlikult ja inimkeskelt üles ehitatud jutustus kutsub lugejat märkama, kuidas mälu, ruum ja isiklik vastutus põimuvad ühtseks tervikuks.

Aivo Lõhmus on eesti kirjanik, kes on tegutsenud nii luuletaja, prosaisti kui ka toimetajana ning olnud seotud mitme kirjastuse ja väljaandega. Tema loomingus leidub luulekogu Hüüdja hääle murre ja jutustusteraamat Võim ja vari, milles korduvad ajaloost, moraalist ja ühiskondlikust pingest lähtuvad teemad. Lõhmus kasutab sageli Tartut ja Lõuna-Eesti paiku tähendusliku keskkonnana, põimides dokumenteeriva huvi ja ilukirjandusliku kujutlusvõime. Alla orgu ja üle jõe sobitub sellesse pildisse romaanina, kus ajalooline mõtlemine ja argielu vaatlus on tihedalt seotud ning kus tähelepanu keskmes on üksikisiku valikud ajalooga koormatud ruumis.