Armastuse teel

„Armastuse teel“ on Aive Antsovi 2007. aastal ilmunud romaan, mis kujutab noore naise, Mariame sisemist arengulugu. Teose keskmes on armastus – mitte ainult tunnete tasandil kahe inimese vahel, vaid ka armastus kui elujoonis ja vaimne tee. Mariame elu kulgeb tundelises maailmas, kus olulisel kohal on suhted kahe mehega: isa, kellel on tütre elus sügavam tähendus, ning keskealine mees Antti, kellega kujunev suhe katkeb, kui Mariame ei suuda taluda süvenevaid tundeid. Sellest loobumisest saab alguse muutumine, mis puudutab tema arusaamu nii armastusest kui iseendast.

Romaani arengusse lisandub noor maapoiss Johens, kelle kiindumus Mariamesse toob kaasa uusi tundeid ja valikuid. Loo kulgedes liigub Mariame läbi sisemiste kriiside ja lahustumiste, loobub hirmudest ja ootustest, mis ei teeni enam tema kasvu. Armastuse tee, nagu autor seda nimetab, ei ole lihtne ega sirgjooneline, vaid täis sisemisi lahutusi ja uute tähenduste sündi. Just selles teekonnas peitub romaani süda – vanast vabanemine, et teha ruumi millelegi uuele, puhtamale ja tõelisemale. Iga suhe, iga valik on peegel, mille kaudu Mariame avastab midagi uut ka enda kohta.

Aive Antsov käsitleb oma romaanis armastust kui vaimset liikumist, mille kaudu inimene saab areneda ja puhastuda. Tema kirjutamislaad on poeetiline ja meditatiivne, otsides tähendust tunnetest ja nende liikumisest inimese sees. „Armastuse teel“ on lugu naisest, kes ei vali lihtsamat teed, vaid selle, mis viib teda sügavamale iseendasse – sinna, kus armastus pole mitte ainult tunne, vaid sisemine seisund ja suund, mille poole püüelda.