Hüvastijätt

Lühiromaanis kirjutab autor inimestest, kes liiga kergelt loobuvad oma noorusunistustest, püüavad rahuldada vaid lähemaid vajadusi, saavutada vaid ligemaid eesmärke. Teravalt on välja toodud vanemate ja laste vastastikused suhted, eriti isade ja poegade vahel, olukordades, kus vanemad, kelle endi elu on tühja jooksnud, ei suuda enam midagi anda kasvavale põlvkonnale ajal, mil kõige rohkem oleks tuge vaja.