Posijad

Teos asetab loo Eestisse 21. sajandi esimesel poolel ja võtab sihiks posimise nähtuse, mida on eri aegadel peetud paljude hädade seletuseks. Raamat seob igapäevase elu ja äkilised kriisid ning näitab, kuidas trükisõna, elekter, internet, DNA ja muud märksõnad muudavad viisi, kuidas inimene mõtestab ohtu ja otsib lahendust. Romaan uurib mustrit, kus peataolek ja hirm tundmatu ees korduvad, vahetudes uute vormide ja vanade selgitustega. Tekst liigub olukordade kaudu, mille keskmes on kohtumised, väited, tõendite otsing ning tagajärjed, mis paisuvad avalikuks vaidluseks. Nii tõuseb nähtavale küsimus, kas selgitus, mis pakub kiire rahu, püsib ka siis, kui seda proovida argiste kontrollküsimustega. Lugu seab kõrvuti pärimuse, kuulutused ja professionaalse teadmise ning laseb lugejal jälgida, kuidas otsus sünnib surve all.

Raamat püsib sündmustel ja dialoogidel. Tekst koondab hetked, kus inimene otsib abi ja vastuseid, ning asetab need suhetesse pere, arsti, kogukonna ja meediaga. Romaan ei pea loengut, vaid näitab tegusid: kuidas tekib usaldus, kuidas kujuneb kahtlus, kuidas levib jutt ning kuidas järelmid puudutavad nii üksikut kui ka tervet piirkonda. Korduv motiiv on valiku ja vastutuse vahekord, millele lisandub avaliku ruumi mõju, kus sõnum levib kiiresti ja kujutab end muutumatu tõena. Lugu nihutab tähelepanu lubaduselt kontrollile, loosungilt töövõttele: kes küsib täpsustuse, kes mõõdab mõju, kes kannab kulud. Nii kerkib nähtavale ajakohane pinge, milles vana termin ja uus tehnoloogia elavad kõrvuti ning kus lahendus eeldab selget keelt, põhjendatud sammu ja valmisolekut oma väidet vajaduse korral ümber sõnastada.

Autor hoiab jutustuse fookuses inimest, mitte abstraktset vaidlust. Aivar Lembit ehitab stseene, milles tegelaste valikud määravad loo suuna, ja laseb lugejal teha omad järeldused sellest, mis on usaldus, mis on teadmatus ja mis on vastutus. Tema käsitlusviis ühendab tähelepanekud ja otsused konkreetsetes olukordades ning näitab, kuidas sõnastus mõjutab tegu. Lembit eelistab sirgjoonelist esitust: olukord, tegu, mõju, järelmid. Nii saab lugeja jälgida, kuidas tegelased nihutavad rõhuasetust välisest seletusest sisemisele otsusele, ning kuidas avalik ruum kas tugevdab või proovile paneb iga väite. Autori vaade jääb tööle suunatuks: oluline on, millise sammu keegi valib, kuidas ta selle sammu eest vastutab ning mis muutub siis, kui fakt ja lubadus lahknevad.