Seened kultuuriloos

Aivar Jürgensoni „Seened kultuuriloos“ on mahukas ja mitmekülgne uurimus, mis vaatleb seente rolli inimkultuuris läbi aegade. Teos ei keskendu üksnes seenekorjamisele või kulinaariale, vaid avab laia spektri teemadest, kus seened on inimestega seotud. Autor uurib seente kohta käivaid rahvapärimusi, uskumusi ja kujutelmi, kirjeldab nende kohta levinud mõistatusi ja naljandeid ning analüüsib unenägusid, milles seened esinevad. Raamat käsitleb ka seente kasvatamist ja kasutamist rahvameditsiinis, samuti seente mürgisuse teemat, mis on jätnud olulise jälje nii argipraktikatesse kui ka rahvajuttudesse. Lisaks avatakse, millises tähenduses on seened kultuurilises kujundiloome varasalves.

Teos vaatleb põhjalikult ka visuaalseid ja sümboolseid tähendusi, mida seened on kandnud. Punane kärbseseen on näiteks saanud dekoratiivseks motiiviks, mida kohtab lasteraamatute illustratsioonides, koomiksites, postkaartidel ja aedade kujunduses. Autor küsib, miks just see liik on osutunud sedavõrd populaarseks ning millised seosed kärbseseene ja kärbeste vahel rahvapärimuses eksisteerivad. Seente rolli analüüsitakse ka kui õnnesümboleid ja loodusliku esteetika osa. Nii saab lugeja aimu, kuidas praktilised teadmised ja uskumused on põimunud visuaalse ja kujundliku väljenduse kaudu ning millist rolli mängivad seened kultuuris kui nähtused, mis on ühtaegu kasulikud, ohtlikud ja sümboolselt laetud.

Aivar Jürgenson on folkloristika ja kultuuriajaloo taustaga teadlane, kes on kaitsnud magistrikraadi folkloristikas ning doktorikraadi kultuuriajaloos. Tema uurimisvaldkondadeks on olnud etnomükoloogia kõrval diasporaauuringud, migratsiooni- ja koloniaalajalugu ning rände- ja integratsiooniprotsessid. Välitöid on ta teinud Eesti diasporaakogukondades Siberis, Kaukaasias ja Lõuna-Ameerikas, kogudes seeläbi teadmisi kultuurilise mälu ja identiteedi toimimisest erinevates keskkondades. „Seened kultuuriloos“ näitab Jürgensoni oskust ühendada akadeemiline põhjalikkus ja laiem kultuuriline vaade, tuues lugejani seente tähendused, mis ulatuvad kaugemale bioloogiast ja argipraktikast.