Kodunurga laastud 3. osa

„Kodunurga laastud“ kolmas osa jätkab Aira Kaalu poolt varem alustatud isiklikku ja esseistlikku käsitlust loodusest, inimestest ja mälupaikadest. Ka selles köites on valitud lühivormid, milles autor jälgib ümbrust terase ja elujaatava pilguga. Oma varasemate tekstide laadis mõtiskleb ta ümbritseva elu, väikeste juhtumite ja üldinimlike tunnetuste üle, põimides igapäevast hetketaju kultuurilise ja eksistentsiaalse tunnetusega. Kaalu tähelepanekud on isiklikud, ent mitte kitsalt subjektiivsed – need peegelduvad tagasi laiemale lugejaskonnale, sidudes argise kogemuse üldisema maailmatunnetusega.

Lisana sisaldab raamat kordustrükina varasema nooruspõlve kirjutise „Mamma ja mina“, mille Aira Kaal taastas tänu Kirjandusmuuseumi sattunud mustandile. Esmakordselt ilmus see jutustus 1939. aastal kirjastuse „Loodus“ kroonise romaani sarjas kärbitud kujul. Tegu on humoorika ja samal ajal kriitilise looga, milles parodeeritakse toonase ühiskonna enesetähtsust, tarkuse ületähtsustamist ja kasvatuslikke stereotüüpe. Lugu on korraga elutruu ja stiliseeritud, tõstes esile selle, kuidas ühiskondlikud hoiakud vormivad peresuhteid, haridust ja eneseväljendust. „Mamma ja mina“ pakub teravat pilku toonasele olustikule ning kõneleb suuresti ka autori hilisema loomingu taustast ja vaimsest kujunemisloost.

Aira Kaal kuulus eesti kultuuriloos autorite hulka, kelle looming ulatub läbi mitme ajajärgu. Tema kirjanikutee sai alguse juba 1930. aastate lõpus ning jätkus läbi keeruliste ideoloogiliste aegade. Kaal oskas jääda oma tekstides isikupäraseks, vältides otseseid hinnanguid ja otsides tähendust elu väiksemates seikades. Tema hilisloomingus tõusis esile mälestuslik element, mida ta kombineeris sageli kirjandusliku eksperimendi või rahuliku irooniana. „Kodunurga laastud“ eri köited moodustavadki olulise osa tema panusest eesti kultuuri- ja kirjandusmaastikku.