Kodunurga laastud 1. osa

„Kodunurga laastud“ esimene osa on Aira Kaalu mälestuslike tekstide kogumik, kus vaadeldakse lapsepõlve ja kodukoha maailma läbi aja ja teadvuse prisma. Raamatus põimuvad autobiograafilised hetked, rahvapärimus, kogukondlikud mälestused ja sisevaatlused. Lugeja satub rännakule autori varase nooruse maastikele, kus vaikused, kõlakad ja külamüüdid loovad elu täis varjundeid. Näiteks jutud „Mis on kratt?“ või „Pork Ansu jutud“ toovad esile pärimuskultuuri ja rahvaliku mõtlemise mõju lapse meelelaadile. Need lood ei ole lihtsalt meenutused, vaid kujundlikult kontsentreeritud hetked, kus nähtav ja nähtamatu maailma piir hägustub.

Teoses vahelduvad realistlikud detailid ja unenäoline muljeterohkus. „Töödejuhataja päevikust“ ja „Vana tuuleveski surm“ annavad edasi põlvkondade vaheldumise kogemust ja igapäevaelu tasast kulgu, kusjuures igal vahejuhtumil või tähelepanekul on tähendus. Palad nagu „Emamedal“ või „Siima“ peegelduvad rohkem sisekaemuslikus laadis, andes edasi ühe indiviidi pingutust mõista oma kohta ühiskonnas ja ajas. Kogu tekst tervikuna loob mitmekihilise portree maailmast, kus mälestused ei ole ainult tagasivaade, vaid ka isiksuse eneseloome tööriist. Kaalu stiil on siin tihedalt seotud suulise pärimuse rütmidega, kus paigad ja inimesed kannavad endas suuremat kultuurilist tähendust.

Aira Kaal (1911–1988) oli eesti luuletaja, prosaist ja kirjanduskriitik, kelle loomingus põimusid intellektuaalsus ja rahvapärimuslik tundlikkus. Tema kirjutistes on tugevalt esindatud kodu- ja lapsepõlvetemaatika, mida ta käsitles mitte pelgalt nostalgilise tagasivaate, vaid eksistentsiaalse küsimusena kuuluvusest ja identiteedist. Kaal tegutses aktiivselt ka kirjanduse vahendajana, tõlkides vene ja soome autorite loomingut ning osaledes kultuurielus kriitiku ja esseistina. „Kodunurga laastud“ on tema isikupärase hääle üks selgemaid näiteid, kus autobiograafia ja kirjandusteoreetiline tunnetus kohtuvad tundlikult tasakaalustatud keeles.