Minu mälestuste Eino Leino. Kannatav inimene

Aino Thauvón-Suitsi raamat „Minu mälestuste Eino Leino. Kannatav inimene“ on intiimne ja tundlik portree Soome suurluuletajast Eino Leinost, nähtuna lähedase inimese – tema abikaasa – pilgu läbi. Teos põhineb Aino isiklikel mälestustel ja päevikulaadsetel mõtisklustel, mille keskmes on abielu ja kooselu ühelt poolt erakordselt andeka ja karismaatilise, teisalt sisemiselt vastuolulise ja haavatava inimesega. Raamat ei püüa kujutada Leinot idealiseerivalt, vaid toob lugejani ausa ja mitmetahulise pildi mehest, kelle elu varjutasid loominguline rahutus, tervisehädad ja hingeline äng.

Aino Thauvón-Suits, kes oli eesti kirjaniku Gustav Suitsu abikaasa ja ise pärit Soomest, oskab meisterlikult põimida isiklikku kogemust laiema kultuurilise taustaga. Tema tekstis põimuvad armastus ja pettumus, imetlus ja kahetsus, andestus ja valulikkus. Leino kujuneb tema mälestustes vastuoluliseks figuuriks: kirglikuks loojaks, kuid raskesti mõistetavaks ja tihti iseendaga pahuksis olevaks inimeseks. Autor ei keskendu üksnes eraelule, vaid puudutab ka Leino loomingut ja tema vaimset positsiooni Soome kultuuriloos. Teos on seetõttu rohkem kui isiklik lugu – see on kultuurilooline pilguheit loojanatuuride keerukasse olemusse.

Aino Thauvón-Suits (1878–1969) oli kultuuriloolane ja mälestuste kirjutaja, kelle sulest on ilmunud mitmeid olulisi mälestusteraamatuid Eesti ja Soome kultuuritegelastest. Tema kirjutamisstiil on vaoshoitud ja täpne, kuid samas poeetiline ja tundlik. „Minu mälestuste Eino Leino. Kannatav inimene“ ilmus esmakordselt soome keeles juba 1950ndatel, kuid eesti keeles nägi see trükivalgust alles 2005. aastal, pakkudes ainulaadset sissevaadet nii ühe suurpoeedi isiklikku maailma kui ka kahe rahvuskultuuri ristumispunktidesse. Raamat on väärtuslik lugemine neile, keda huvitab loovisiksuse psühholoogia ja ajastu, kus looming ja elu olid lahutamatult põimunud.