Umbluu. Uusi ja vanu vigurjutte

Umbluu. Uusi ja vanu vigurjutte on nooremale koolieale mõeldud jutukogumik, kus Aino Pervik mängib keele ja tegelastega nii, et lugude keskmesse satuvad igasugused sepad – pottsepp, kingsepp, sepp ise ja lõpuks ka soss-sepp. Teos kasutab lihtsat süžeed, aga laseb sõnamängul ja kõlalisel kordusel lugu edasi kanda, nii et laps tajub, kuidas üks ja sama sõna võib eri olukordades eri tähendusi võtta. Lood on lühikesed ja selge joonega, sobivad ettelugemiseks ning pakuvad samal ajal võimalust arutada, mida tähendab oskus, mida praak ja kuidas inimene õpib oma ametit. Nii toimib raamat korraga naljajuttude koguna ja väikese sissevaatena sellesse, kuidas töö, eksimused ja parandamine omavahel seotud on.

Kogumikku raamib ühtne vigurlik maailm, mida toetavad Vello Vinni illustratsioonid: piltidel on samamoodi nihkes tegelased ja olendid, mis loovad teksti kõrvale oma rütmi. Laps saab jälgida, kuidas jutustuse ja pildi dialoog loob olukordi, kus tavaline ametinimetus muutub poolmüütiliseks kujuvõtuks, aga jutt ise jääb argise kogemuse lähedale. Raamatut saab kasutada keeleõppes: tekstis esinevad kordused, riimuvad nimed ja kõlaliselt lähestikku sõnad, mis kutsuvad last ise mõtlema ja oma naljaversioone looma. Umbluu sobib hästi esimeste iseseisvate lugemiskatsete kõrvale, kuid töötab ka ettelugemisel, kus täiskasvanu saab lastega koos arutada, mis vahe on päris meistril ja umbluulisel tegijal.

Aino Pervik on eesti lastekirjanduse üks järjekindlamaid häli, kelle loomingus põimuvad lihtsad olukorrad ja keeleline täpsus. Tema raamatud on sageli suunatud lapse maailmapildi tasapisi avardamisele, mitte valmis vastuste jagamisele. Perviku varasemad vigurjuttude kogud ja hilisemad sarjad näitavad, et ta usaldab noort lugejat keerukamate teemade ja mitmetähendusliku sõnakasutusega, jättes ruumi nii naljale kui mõtisklemisele. Umbluu on selles reas üks neist teostest, kus laps saab tunda ära igapäevase elu detaile, samal ajal õppides märkama, kuidas keel ise loob uusi tähendusi ja rolle.