Kuhu kadusid külad ja mehed?

„Kuhu kadusid külad ja mehed?“ on mälestusteraamat, milles Aino Mettas talletab oma elukogemusi ja meenutusi. Autor kirjeldab külaelu sõjaeelsel ajal, toonitades selle väärikust ja kogukondlikku sidusust. Jutustused ei piirdu üksnes argiste oludega, vaid avavad ka seda, kuidas kogukonna tugevus ja lapsepõlve rõõmsad mälestused aitasid hiljem rasketel aegadel vastu pidada. Raamat toob esile kadunud külad ja inimesed, kes olid osa Eestimaa elust, kuid kelle jäljed on sageli jäänud ainult meenutustesse ja kirjalikesse üleskirjutustesse.

Teos käsitleb sõjajärgset elu ja keerulisi aegu, mil paljud pidid taluma kaotusi, ebakindlust ja ümberkorraldusi. Autor rõhutab, et just lapsepõlvekodu turvalisus ja heatahtlikkus andsid talle sisemise jõu eluraskustega toimetulekuks. Raamatus on tunda ausust ja otsekohesust – see ei ole kooliõpik ega teaduslik käsitlus, vaid isiklik mälestus, mis avab ajalugu läbi ühe inimese kogemuste. Selline lähenemine aitab lugejal paremini mõista, kuidas suured ajaloolised sündmused mõjutasid inimeste igapäevaelu ja valikuid.

Aino Mettas (sündinud 1929) on oma elukäiguga seotud Raikküla valla Loe külaga, kuhu ta vanemas eas tagasi pöördus. Tema mälestuste väärtus seisneb vahetus kogemuses, mis annab edasi nii isiklikke hetki kui ka laiemat pilti ühiskonna muutustest. „Kuhu kadusid külad ja mehed?“ on tunnistus ühe naise eluringist, mis peegeldab ühtlasi Eesti maaelu ja rahva käekäiku 20. sajandi murrangulistel aegadel.