Paul Burman 1888-1934. Monograafia

„Paul Burman 1888–1934. Monograafia” on Aino Kartna kirjutatud põhjalik uurimus eesti kunstnikust Paul Burmanist. Teos ilmus 1971. aastal kirjastuse Kunst väljaandel ning kuulub kunstimonograafiate sarja, mille eesmärk oli tutvustada laiemale lugejaskonnale eesti kunsti olulisi loojaid. Raamat annab ülevaate Burmani elu- ja loominguteest, analüüsib tema teoste temaatikat, stiili ning kunstilisi eripärasid. Autor on sidunud kunstniku biograafilised faktid loominguliste arengujoontega, pakkudes lugejale süstemaatilise käsitluse Burmani kohast eesti kunstiajaloos.

Teoses on Burmani loomingut käsitletud kronoloogilises järjekorras, tuues esile tema õpingud ja kujunemisaastad, olulisemad mõjutajad ning loomeperioodid. Eraldi tähelepanu on pühendatud tema maalidele, mille seas on nii linnavaateid, portreid kui ka looduspilte. Kartna rõhutab Burmani seotust impressionismi ja postimpressionismi mõjudega, samas osutab ta kunstniku isikupärasele lähenemisele valguse ja värvi kujutamisel. Monograafiat ilmestavad ka reproduktsioonid Burmani töödest, mis annavad lugejale võimaluse saada otsene visuaalne kontakt tema loominguga.

Aino Kartna (1914–1996) oli eesti kunstiteadlane ja kunstikriitik, kes pühendas suure osa oma teadustööst eesti kunstnike uurimisele ja tutvustamisele. Tema sulest on ilmunud mitmeid monograafiaid ja artikleid, milles ta käsitleb nii klassikalise kui ka uuema aja eesti kunstiloojate töid. Kartna uurimused on põhjalikud, toetuvad arhiiviallikatele ning isiklikule vahetule kokkupuutele kunstnike loominguga. „Paul Burman 1888–1934. Monograafia” kuulub tema olulisemate tööde hulka, aidates talletada ja mõtestada ühe omanäolisema eesti maalija pärandit.