Päevaraamat aastaist 1907-1915 2. osa
Päevaraamat aastaist 1907-1915 2. osa
- Seisukord: Hea (kasutatud)
- Märkused: Pisike köitevigastus, raamat püib ilusasti ja kindlalt koos
- Orto | 1955
- 336 lk | Pehmekaaneline | 140 x 198 mm
- ISBN:
- Keel: eestikeelne
Aino Kallase „Päevaraamat aastaist 1907–1915. 2. osa“ kuulub intiimse ja isikliku pihtimuskirjanduse žanrisse, kus autor avab oma sisemaailma igapäevaste märkmete kaudu. Päeviku vorm tähendab, et kirjapandu ei taotle ühtset ja lõpuni läbimõeldud narratiivi, vaid peegeldab iga päeva eripära ja meeleolu. Kallas kirjeldab oma mõtteid ja tundeid vahetult, sageli ilma neid hilisemalt korrastamata või avalikkuse jaoks kohendamata. Seetõttu saavad lugejad osa tekstist, mis on korraga isiklik ja fragmentaarne, kandes endas selle aja hetkelisi tõdesid ning autori enese sisemist dialoogi. Päeviku puhul on oluline, et see on kirjutatud eeskätt endale, mitte lugejale, mis annab tekstile aususe ja vahetu siiruse mõõtme.
Päeviku teine osa katab ajavahemikku, mis oli täis isiklikke ja ühiskondlikke pingeid. Kallas toob esile oma igapäevase elu detailid, kuid samaaegselt peegelduvad kirjapandus ka sügavamad alateadlikud kihid, mida ta vajab väljendusvormi kaudu vabastama. Mõtted, kahtlused ja vaimne rahutus põimuvad olmeliste tähelepanekutega, luues kireva ja vahetu pildi inimese teekonnast. Kuigi sissekanded ei pruugi alati järgida loogilist või sidusat struktuuri, annavad need aimu autori vaimsest seisundist, tema loomingulistest otsingutest ja ajastu oludest. Just see fragmentaarsus muudab päeviku väärtuslikuks, sest see annab kätte elu toore ja maskeerimata kihi, mille kaudu on võimalik näha nii loovisiksust kui ka inimest tema igapäevasuses.
Aino Kallas (1878–1956) oli eesti päritolu soome kirjanik, kes on tuntud nii oma proosateoste, novellide kui ka päevikute poolest. Tema looming ühendab isikliku ja ajaloolise, tuues esile nii kultuurilise kuuluvuse kahe maa vahel kui ka universaalsed teemad, nagu armastus, surm ja saatus. Päevaraamatud pakuvad haruldast sissevaadet kirjaniku sisemaailma, loomingulisse protsessi ja isiklike suhete varjatud kihtidesse. Just nende avameelsus ja intiimsus on muutnud need oluliseks allikaks nii kirjandusloo uurijaile kui ka lugejaile, kes otsivad tõetruud ja vahetut pilku autori hingeellu.
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
