Reinkarnatsioon. Näidend kahes vaatuses

Ain Särje Reinkarnatsioon on kahes vaatuses kirjutatud näidend, mis käsitleb enesetaju, jätkuvuse ja elukogemuse ümberhindamise teemasid. Tekst asetab tegelased olukorda, kus isikliku ajaloo ja identiteedi piirid hakkavad nihkuma ning küsimus sellest, kes nad on ja kuidas nad siia jõudsid, muutub keskseks. Välise tegevuse asemel liigub näidend dialoogide ja sisepinge kaudu, lastes tegelastel peegeldada oma minevikku ning asetada see ümber uude, seletamatusse konteksti.

Lavaolukord ei eelda konkreetset ruumi ega ajajärku, vaid on üles ehitatud vestlusele, milles tähendus tekib korduvate kahtluste, oletuste ja katkendlike mälupiltide kaudu. Reaalsuse ja kujutluse vaheline joon muutub hägusaks. Tegelased nihkuvad oma tavapärasest rollist eemale, kaotades kindluse selle suhtes, milline osa nende elust on olnud püsiv ja milline võib osutuda millekski teiseks. Näidend ei anna vastuseid ega loo selget lõppu, vaid jätab avatuks võimaluse, et see, mida inimene peab oma elu osaks, võib olla vaid üks võimalik variant teiste seas. Reinkarnatsioon toimib pigem mõttelise ruumina kui tegevuste jadana.