Prohvet

Ain Kalmuse romaan „Prohvet“ on piibelliku ainestikuga ajalooline jutustus, mis keskendub Vana Testamendi ühe mõjukaima tegelase, prohvet Jeremija elule ja vaimsele teekonnale. Teose keskmes on sisemine heitlus ning missioonitunne, millega Jeremija peab toime tulema ajal, mil Juuda kuningriiki ähvardab langus ja rahvas on eemaldunud oma usulisest ja moraalsest alusväärtusest. Jeremija kuulutab hukatust, kutsub meeleparandusele ja seisab vastu nii kuninglikule võimule kui rahva ükskõiksusele, kuid tema tee on täis üksindust, sisemisi kahtlusi ja inimlikke kannatusi.

Kalmus käsitleb prohvetit kui inimest – haavatavat, kahtlevat, ent sisimas vankumatult pühendunud isikut, kelle kaudu avaneb suur lugu kuuluvusest, vastutusest ja usust. Tugeva ajaloolise ja psühholoogilise taustaga romaan toob ellu muistse Juuda linnaelu, poliitilised intriigid ning vaimse rahutuse, mis eelnes Jeruusalemma langemisele. Lugu ei keskendu üksnes religioossele kuulutamisele, vaid uurib sügavuti, mis tähendab jääda truuks oma kutsumusele keset vastuseisu ja hukkamõistu. Kalmuse väljenduslaad on poeetiline ja meditatiivne, sobitudes hästi prohvetliku temaatika ja vaimuliku sügavusega.

Ain Kalmus (1906–2001) oli eesti kirjanik ja baptistivaimulik, kelle loomingus on sageli kesksel kohal usuline pinge, eetiline valik ja inimese suhe jumalikuga. „Prohvet“ kuulub tema piibellike romaanide hulka, mille seas on ka tuntud teosed nagu „Juudas“ ja „Hingemaa“. Kalmus kirjutas suure osa oma teostest paguluses, mis andis tema käsitlusele sügavama sisemise rahutuse ja kuuluvusvajaduse mõõtme. „Prohvet“ on nii ajalooline romaan kui ka filosoofiline mõtisklus inimese püsivusest tõe ja usu teenimisel, olles tänaseni üks sisukamaid usulise kirjanduse näiteid eesti kirjanduses.