Kadunud saar

„Kadunud saar“ on Ain Kalmuse mälestusteraamat, mis viib lugeja Hiiumaa lõunarannikule autori lapsepõlve ja noorusaega. Tekst avab ühe perekonna traditsioone ning kirjeldab põhjalikult kohaliku eluoluga seotud tavasid ja igapäevast tööd. Kalmus toob lugeja ette oma kujunemisaastad kadunud ajas ja miljöös, kus ühiskondlikud ja isiklikud suundumused põimusid. Tema katkestatud koolitee, esimesed sammud madrusena merel ja seejärel vaimuliku kutsumuse poole liikumine annavad mälestustele mitmekülgse ja avatud ilme.

Teose eripära seisneb selles, et väliste olude kõrval pöörab autor tähelepanu ka sisemistele protsessidele. Ta analüüsib oma isiksuse kujunemist ja valikuid, mille kaudu avanevad laiemad seosed Eesti ühiskonna ja kultuuriga 20. sajandi esimesel poolel. Mälestused viivad lugeja vaimuliku seminari argipäeva ja tutvustavad noore vaimuliku esimesi kogemusi vabakoguduse tegevusväljal ning hilisemat tööd ajalehe toimetajana. Autobiograafiline jutustus ei piirdu pelgalt faktilise meenutusega, vaid pakub ka vaimseid sisevaatlusi, mis annavad mälestustele sügavama mõõtme.

Ain Kalmus (1906–2001) oli eesti kirjanik ja vaimulik, kelle loomingut iseloomustab ajalooline ja autobiograafiline sügavus. Ta õppis usuteadust, töötas pastorina ning siirdus hiljem Ameerikasse, kus jätkas kirjanduslikku tegevust paguluses. Kalmuse tuntumate teoste hulka kuuluvad romaanid „Jumalad lahkuvad Maalt“ ja „Soolased tuuled“, kuid „Kadunud saar“ esindab tema mälestuslikku loomingut, mis toob esile nii isiklikke kogemusi kui ka laiemat ajaloopilti. Tema kirjutistes põimuvad sageli eluline kogemus, usuline mõõde ja sügav huvi Eesti kultuurilise järjepidevuse vastu.