Juudas

Kalmuse kaunilt visualiseeritud piiblimaastikud on eesti kirjanduses ainulaadsed. Tema Piiblist inspireeritud stiil saavutab harvanähtava ühtsuse ja selguse, mis on võrreldav Karl Ristikivi pühakuromaani «Mõrsjalinik» (1965) käsitlusviisiga. Väärib märkimist, et kolm kirjanikku - Ristikivi, Kalmus ja Uku Masing - on kõik väga eripäraselt käsitlenud üht eesti kirjanduse suurt teemat: inimese teekonda inimliku ja jumaliku dimensiooniga maailmas. Ja - last but not least - loodetavasti juhib Ain Kalmuse teos meid taas kätte võtma Piiblit - enesetunde parandamiseks.