Jumalad lahkuvad maalt

„Jumalad lahkuvad maalt“ on ajalooline romaan, mis uurib Eesti rahva saatust ristiusu vastuvõtmise ajal 12. sajandi viimasel veerandil ja 13. sajandi alguses. Teose keskmes on vanema Tabeliuse ja tema perekonna lugu, mille kaudu autor kujutab, millised valikud olid eestlastel enne muistse vabadusvõitluse algust. Romaan käsitleb küsimust, kas ristiusu vastuvõtmine tulenes rahva vabast tahtest või sunnist ning millised võimalused oleksid olnud eestlastel takistada sakslaste ja taanlaste julma edasitungi, sealhulgas isegi otse paavsti sekkumise kaudu.

Teos eristub ajalise perspektiivi avaruse poolest, käsitledes sündmusi vahetult ristirüütlite saabumise eelsest ajast, mida paljud teised kirjanikud ja kroonikaautorid ei too esile. Samuti on tähelepanuväärne ideoloogiline vaatepiiri avatus: autor käsitleb ristiusu vastuvõtmist väljaspool sõjalise surve ja vägivalla konteksti, pannes rõhku ka moraalsetele ja sotsiaalsetele aspektidele. See mitmekihiline lähenemine muudab teose sügavamõtteliseks ning pakub lugejale võimalust mõelda rahvuslike valikute ja ajalooliste tagajärgede üle laiemalt.

Ain Kalmus (1906–2001) oli teoloogilise haridusega kirjanik ja vaimulik, kes kirjutas romaani kindlal pinnal oma teadmistest ja kogemustest. Ta oli pärit Hiiumaalt ning omandas keskhariduse Keilas babtisti teoloogilises seminaris, hiljem õppis ja töötas ka USAs. Pärast Teist maailmasõda põgenes ta Rootsi ja sealt edasi USAsse, jätkates kirjaniku ja vaimuliku tegevust. „Jumalad lahkuvad maalt“ kuulub Kalmuse triloogia viimaseks osaks, mille eelnevad osad on „Toone tuuled üle Maa“ ja „Koju enne õhtut“.