Kolm Lydiat

Ain Kaalepi teos „Kolm Lydiat” on poeetiline mõtisklus, mis ühendab ajaloo, kirjanduse ja mütoloogia kihistused ühe nimemotiivi ümber. Kaalep toob lugeja ette kolm erinevat, ent omavahel põimuvat Lydia-kuju: Lydia Koidula, Lydia Grigorieva ja Lydia – mütoloogiline figuur. Teos ei paku klassikalises mõttes biograafilisi kirjeldusi, vaid liigub assotsiatiivse ja poeetilise lähenemise kaudu, luues ruumi, kus tegelikud ja kujuteldavad naisekujud saavad tähenduslikuks osaks autori kultuuriloomest. Läbi kolme Lydia joonistub välja ka autori enda intellektuaalne teekond, kus kohtuvad armastus, mõtteline dialoog ja ajalooline kaemus.

Kaalep kasutab oma luule- ja esseistlikus stiilis teksti ülesehituses palju kultuurilisi viiteid, tsitaate ja vihjeid, liikudes ajas ja ruumis vaevata ning hoides samas kindlat poeetilist joont. Lydiate kaudu mõtestab ta naiseks olemist kultuuris, armastuse mitmetähenduslikkust ning loomingulise inspiratsiooni allikaid. Töö ei püri lõpplahenduste või selgete järeldusteni, vaid avaneb nagu luule ise – kihistustena, mis paljastavad end aegamisi. See on teos, mis nõuab lugejalt aeglast kulgemist ja valmisolekut süveneda ka allteksti, kus peituvad nii isiklikud kui ka rahvuslikud peegeldused.

Ain Kaalep (1926–2020) oli eesti luuletaja, tõlkija, esseist ja kirjandusteadlane, kelle looming ulatus üle mitme žanri ja kümnendite. Tema töödes põimuvad rahvusvaheline kultuuritunnetus ja sügavalt eesti keelele toetuv poeetiline tunnetus. „Kolm Lydiat” on omal moel ka eneserefleksioon – teos, kus autor vaatab tagasi omaenda mõttelisele arengule, austades ja analüüsides neid kujusid, kes on teda inspireerinud. Kaalepi süvenev ja viimistletud sõnakasutus, tema võime siduda mõisteid ja ajastuid, teeb sellest raamatust olulise osa tema hilisemast loomingust ning mõtlemapaneva lisanduse eesti kultuuri mitmekihilisse peeglisse.