Väntorel. Viinakuu. Valikuvõimalus

Aimée Beekmani jutukogu „Väntorel. Viinakuu. Valikuvõimalus” ühendab kolm eriilmelist lugu, mis keskenduvad üksikisiku sisemaailmale ning suhetele ümbritseva ühiskonnaga. Iga jutustus toob esile peategelase sisemise heitluse, olgu selleks identiteedi otsing, igapäevaelu tühjus või vajadus valida tee, mis ei pruugi olla mugavaim, kuid näib ainuvõimalik. „Väntorel” viib lugeja absurdivõitu olukorda, kus pealtnäha süütu seade muutub sümboliks inimese elurütmide ja soovide kokkupõrkes. „Viinakuu” keskendub sügisesele meeleolule, kus üksindus, kaduvus ja alkoholist leevendust otsiv tegelane peegeldavad sügavamat eksistentsiaalset rahutust.

„Valikuvõimalus” kui kogu kolmas lugu liidab esitatud teemad tervikuks, käsitledes valikute tegemist nii moraalses kui praktilises plaanis. Beekmani tekstides on keskne inimese katse säilitada väärikus maailmas, mis tihti ei soosi süvenemist ega tundlikkust. Tema tegelased ei ole kangelased klassikalises mõttes, vaid pigem haprad ja kahtlevad, kelle argised otsused võivad lugejale peegeldada tuttavaid olukordi. Autor kasutab selget, vaoshoitud keelt, ent varjab selle all sageli tugevat emotsionaalset pinget, mis avaneb alles mitmekordsel läbilugemisel.

Aimée Beekman (1933–2023) oli eesti kirjanik ja stsenarist, kelle looming keskendus peamiselt naise sisemaailma ja ühiskondliku positsiooni kujutamisele. Ta kirjutas romaane, novelle ja filmistsenaariume, olles 1960.–1980. aastatel üks mõjukamaid naisautoreid Eestis. Beekmani teosed on sageli psühholoogilise suunitlusega ning sisaldavad vaikset kriitikat ühiskondlike normide ja käitumismallide suhtes. „Väntorel. Viinakuu. Valikuvõimalus” on näide tema oskusest jäädvustada argielu sügavama tähendusega hetki, kus inimese isiklikud otsused põimuvad laiemate kultuuriliste ja eetiliste küsimustega.