Seda kuuske peab kuulma

Korraks linnuke peatus, pööras pea viltu ning vaatas läbi aknaklaasi mulle otse silma - kus sa oled, miks sa appi ei tule?- ja toimetas edasi. Temal oli tähsaim leida toitu ja jääda ellu. Veider, keegi teine peale väikese punarinna polnud söandanud pista rinda lumega. Läksin õue, pühkisin linnulaua puhtaks ja poetasin sinna kõik, mis nõupõhja jäänud: päevalilleseemned, pähklid, hirsiterad, rasvased kaerahelbed. Milline möll nüüd lahti läks: oli see alles vaatepilt! Kui muidu käib toidulaual alati väike nagin, mõnikord isegi kaklus (kes tähtsam ja suurem, sel peab ikka rohkem ruumi olema), siis nüüd kühveldati külg külje kõrval vaikselt nohisedes toitu sisse. Nälg ja külm panid suhted paika...
Aili Paju on kirjutanud mitu raamatut ravimtaimedest ning jaganud paljudele inimestele nõu, kuidas ammutada elujõudu ja tervist loodusest.
Aga sama tähtsad kui puhas õhk, vesi ja toit, on puhtad mõtted meie peas.
Selles raamatus kirjutatud lood kajastavad kohtumisi inimeste ja loodusega. Neid lugedes jõuame küsimuseni, kas eestlastel on siin planeedil oma ülesanne, mis alles ootab täitmist.
Aili Paju paneb lugejale südamele: Seda kuuske peab kuulma, kelle juurel sa kasvand...
Raamatut illustreerivad tuntud loodustograafi Arne Aderi ilusad pildid Eestimaa loodusest.