Aed kui apteek

Raamat “Aed kui apteek” (Valgus, 1991) autorilt Aili Paju on pehme köitega ja rikkalikult illustreeritud väljaanne, mis tutvustab viiekümmet koduaias kasvavat liiki, mida on võimalik kasutada ravimtaimedena. Iga taime puhul esitatakse selle tervistavad omadused ja juhised, kuidas neid erinevate haiguste korral tarvitada, mis muudab teose kasulikuks aiandus- ja taimravihuvilisele lugejale.

Kui aiataimi korjatakse ravimtaimena tarvitamiseks, tuleks arvestada mitmeid olulisi põhimõtteid. Maapealsed osad kogutakse üldiselt õidepuhkemist eelnevalt või kohe pärast seda, hommikul, kui õied on värskelt avanenud – just sel ajal on toimeained kõige aktiivsemad. Tervet taime nagu maitsetaimi kogutakse õitsemise alguses, esimeste õite ilmudes. Lehti korjatakse kohe, kui need on välja kujunenud. Pungi ja taimi ise korjatakse enne õitsemist, seemneid ja vilju pisut enne küpsemist, sest tol ajal on need raviainete poolest eriti rikkad. Koor korjatakse kevadel, kui puumahlad hakkavad aktiivsemalt liikuma — ning eelistatult ühe- kuni kahreaastastelt okstelt, kust koor on lihtsamini eemaldatav.

Aili Paju ise on Eesti aianduse ja taimravi populaarne tutvustaja, kes oskab siduda praktilise aiandusteadmuse ja rahvameditsiini. Tema teose “Aed kui apteek” kaudu saab lugeja kasulikke nõuandeid taimede korjamise ja ravimtaimede kasutamise kohta, esitatuna selgelt ja kättesaadavalt, ilma liigsete erialaste keerukusteta. Teos kannab väärtust nii algajale kui kogenud huvilisele, pakkudes tuge rahvusliku ja praktilise taimenutikuse säilitamisel.