Surmamõistetud noormehe päevaraamat. Ühe revolutsioonieelse kriisi lugu

„Surmamõistetud noormehe päevaraamat. Ühe revolutsioonieelse kriisi lugu“ on Aigar Vahemetsa romaan, mis käsitleb Esimese maailmasõja aegset tragöödiat. Teose keskmes on eestlasest telegrafist Rgmond Aru, kes mõistetakse ebaõiglaselt surma. Lugu avab tema sisemist maailma ja seda, kuidas karm ajastu, sotsiaalne ebaõiglus ja poliitiline surve kujundavad noore, vaimsete huvidega inimese saatust. Päevaraamatu vorm lubab autoril lähedalt jälgida peategelase mõtteid ja tundmusi, luues pingelise ja intiimse portree noorest mehest, kes seisab elu ja surma piiril.

Romaan ei piirdu ainult ühe indiviidi traagilise looga, vaid laieneb ajastu üldisemaks peegliks. Tekst toob esile, kuidas revolutsioonieelsel ajal valitsenud terror ja ebakindlus mõjutasid inimesi, eriti neid, kes püüdsid otsida elu mõtet vaimsetest ja kultuurilistest väärtustest. Aru lugu on ühtaegu personaalne ja sümboolne – see peegeldab terve põlvkonna traumasid, kes pidid nooruses sattuma ajalooliste vapustuste keerisesse. Päevaraamatu vormis kirjutatud jutustus annab romaanile erilise vahetuse ja dokumentaalse laadi, mis muudab loo mõjujõuliseks ja usutavaks.

Aigar Vahemetsa (sündinud 1931) oli eesti kirjanik ja publitsist, kelle loomingus on olulisel kohal ajaloolised teemad ja ühiskondlikud probleemid. Ta on kirjutanud romaane, jutustusi ja publitsistikat, milles uurib nii rahva kui üksikisiku käekäiku 20. sajandi keerulistes oludes. Vahemetsa stiili iseloomustab dokumentaalsuse ja ilukirjandusliku kujundlikkuse ühendamine, mis võimaldab tal siduda ajaloolist täpsust ja psühholoogilist sügavust. „Surmamõistetud noormehe päevaraamat“ on näide tema püüdest anda häält neile, kelle saatused jäid suure ajaloo hammasrataste vahele, ning asetada indiviidi kogemus laiemasse ajaloolisse ja ühiskondlikku konteksti.