Aiapidaja käsiraamat

„Aiapidaja käsiraamat” on praktiline teos, mis oli suunatud eeskätt aianduskooperatiivide liikmetele ja koduaiapidajatele. Raamat ilmus kirjastuses Valgus ning selle peamine eesmärk oli pakkuda süsteemset ja usaldusväärset infot nii viljapuude kasvatamisest kui ka laiemalt koduaiandusest. Suurt tähelepanu pööratakse viljapuude istutamisele, nende hooldamisele eri kasvufaasides ja saagikuse tagamisele. Lisaks leiavad põhjalikku käsitlust marjakultuurid, sh eri sordid ja nende kasvatamise eripärad. Teos andis lugejale kindlad juhised, kuidas rajada ja hooldada aeda nii, et see pakuks rikkalikku ja tervislikku saaki.

Lisaks kasvatamisele ja hooldamisele käsitletakse raamatus ka praktilisi aiapidamise kõrvalteemasid. Eraldi peatükid on pühendatud taimekaitsele, kus selgitatakse nii haiguste kui ka kahjurite tõrjeviise, samuti puuviljade ja marjade säilitamisele ning kodusele töötlemisele. See muutis teose mitte ainult kasvatusjuhendiks, vaid ka kodumajanduslikuks abiliseks, mis toetas pere toidulaua mitmekesistamist. Samuti on käsiraamatus eraldi osa pühendatud aianduskooperatiividele – nende rajamisele, töökorraldusele ning liikmete õigustele ja kohustustele. See peegeldab oma aja ühiskondlikku korraldust ja rõhutab kollektiivse aiapidamise rolli.

Raamat on illustreeritud rohkete jooniste ja fotodega, mis aitavad paremini mõista kirjeldatud töövõtteid ja põhimõtteid. „Aiapidaja käsiraamat” on seega oma aja nägu: praktiline, põhjalik ja selgete juhistega teos, mis aitas tuhandetel inimestel kujundada ja hooldada viljakaid kodu- ja kogukonnaaedu. Tänapäevalgi on see huvitav lugemisvara neile, kes soovivad mõista, kuidas 1970. aastatel aiandust korraldati ja milliseid väärtusi peeti oluliseks.