Aiandus. Mesindus 2. osa

„Aiandus. Mesindus“ teose teine osa jätkab põhjalikku käsitlust Eesti tingimustes olulistest aianduse ja mesinduse teemadest, keskendudes eeskätt praktilistele küsimustele, mis puudutavad mesilasperede hooldamist, nende pidamise tehnoloogiat ja taimede tolmeldamise rolli põllumajanduses. Väljaanne on koostatud teaduslik-tehnilise informatsiooni kogumikuna, kus rõhk on nii uutel teadmistel kui ka kogemustel, mis pärinevad kohaliku praktika seirest ja katsetööst.

Mesinduse käsitluses antakse ülevaade mesilaste bioloogiast, korjealade valikust ja nende mõju mesinduse tulemusele, aga ka haiguste ennetamisest ning tõrjest. Eraldi peatükkides käsitletakse mesindusinventari valikut ja uuendamist, samuti mesindustoodete säilitamise ning töötlemise tehnoloogiat. Tähelepanu pööratakse ka tolmeldamise tähtsusele aianduses, tuues esile mesilaste rolli saagikuse tõstmises ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamises. Tekst on koostatud erialaselt täpse, kuid arusaadava keelekasutusega, mis võimaldab nii spetsialistidel kui ka edasijõudnud hobimesinikel selles sisalduvat rakendada.

Väljaandjaks olnud Eesti NSV Põllumajanduse Ministeeriumi Teaduslik-Tehnilise Informatsiooni Valitsus andis 1970. aastatel välja mitmeid praktilisi kogumikke, mille eesmärk oli vahendada nõukogude teaduse saavutusi kohalikele tootjatele ja spetsialistidele. Antud köide kuulub sellesse sarja ning peegeldab ajastu põllumajanduspoliitikat, kus tähtsaks peeti tootmise teaduslikku korraldamist ja loodusressursside sihipärast kasutust. Kuigi tekst on tugevalt seotud oma aja teadmiste ja keelepruugiga, pakub see väärtuslikku sissevaadet toonasesse mesindustavasse Eestis.