Võõra risti all

Agu Kase romaan „Võõra risti all“ on paguluses kirjutatud ilukirjanduslik teos, mis käsitleb eesti mehe saatust Teise maailmasõja keeristes, olles ühelt poolt saksa sõjaväes mobiliseerituna rindel ja teiselt poolt allutatud võõra ideoloogia survele. Teose keskmes on küsimus inimese isiklikust valikuvabadusest olukorras, kus üksikisik on surutud suurte ideoloogiliste süsteemide vahele. Autor ei paku lihtsaid vastuseid, vaid asetab oma tegelased vaimsesse ja moraalsesse pingeseisu, kus truudus, hirm ja lootus segunevad igapäevase ellujäämisvajadusega.

Romaani peategelase kaudu avaneb sõdurikogemus, mis ei ole romantiseeritud ega heroiseeritud, vaid realistlik ja sageli valusalt aus. Sõda kujuneb mitte ainult füüsiliseks katsumuseks, vaid ennekõike vaimseks proovikiviks. „Võõra risti all“ tähendab siin sümboolselt koormat, mida tuleb kanda – olgu selleks võõras mundris teenimine, kodumaalt eemalolek või sisemine konflikt enda ja välise sunnivõimu vahel. Kase jutustamislaad on rahulik ja kaalutlev, detailides täpne, samas empaatilise pilguga inimeste sisemusse suunatud. Romaan liigub episoodiliselt läbi rindelõikude, vangilaagrite ja põgenikelaagrite, luues ühtse pildi ühe põlvkonna murtud saatusest.

Agu Kask (1913–1996) kuulus sõjajärgsete eesti pagulaskirjanike hulka, kelle looming keskendus rahvuslikele ja eksistentsiaalsetele teemadele. Ta kirjutas peamiselt Kanadas, olles aktiivne nii kirjanduslikus kui kogukondlikus tegevuses. „Võõra risti all“ on tema esikromaan, mis sai ilmumise järel tähelepanu just oma eheda ja ausa käsitluse poolest. Kask ei lähtu ideoloogilisest raamistikust, vaid üksikisiku kogemusest, püüdes mõista, mitte hukka mõista. Tema looming on väärtuslik panus pagulaskirjandusse, kajastades neid teemasid ja tundeid, mida paljud sõjapõgenikud ei saanud kodumaal avalikult väljendada.