Läbi külatänava. Publitsistika

Ago Ustali kogumik „Läbi külatänava“ on publitsistlik vaade maaelule, kogukonnale ja inimeseks olemise tähendusele 20. sajandi teise poole nõukogude Eestis. Raamat koosneb esseedest ja artiklitest, milles autor vaatleb elu väikeses külas, justkui kulgedes tasapisi läbi tänava, peatudes inimeste juures, märkides ära muutused, hoiakud ja argised mõtteviisid. Tekstides põimuvad isiklikud tähelepanekud üldisemate ühiskondlike küsimustega, pakkudes pilku sellesse, kuidas inimene suhestub oma keskkonnaga – olgu selleks loodus, töö, naabrid või ajastu ideoloogilised piirangud. Küla on siin rohkem kui geograafiline paik; see on mõtteline ruum, kus ilmneb inimese suhe oma elu ja kogukonnaga.

Ustali laad on asjalik ja selgelt väljenduv, kuid mitte kuiv. Ta kasutab mõõdukat huumorit ja täpset keelekasutust, mis toob välja detailid, mida linnastunud maailm kipub märkamatuks jätma. Eseedes on tuntav soov jäädvustada ning väärtustada kohalikke kogemusi, aga ka suunata lugejat mõtisklema töö, vastutuse ja väärikuse üle. Autor ei kõnele kõrvalt, vaid seespoolt – sageli justkui oma küla mehe häälega –, mis annab tekstidele usaldusväärsust ja elulisust. Töö, maa, inimene ja aeg on läbivad teemad, mida Ustal käsitleb ilma liigse idealiseerimiseta, kuid siiski austuse ja soojusega.

Ago Ustal (1930–2011) oli eesti ajakirjanik, toimetaja ja kirjamees, kelle looming keskendus peamiselt maaelule ja sotsiaalsele tegelikkusele. Ta oli aastakümneid seotud ajalehe Edasi toimetusega ning andis välja mitmeid kogumikke, mis kajastasid elu provintsis nii kirjanduslikult kui publitsistlikult. „Läbi külatänava“ kuulub tema olulisemate teoste hulka, kus selgesti avaldub tema võime siduda isiklik kogemus ühiskondliku peegeldusega. Tema tekstid pakuvad väärtuslikku sissevaadet ajastusse, mil elu maal oli veel kollektiivne ja aeglasem, kuid samal ajal juba muutumas ja otsimas uut tähendust ning suunda.